AKI aastaraamat ⟩ Sarispämmijat ei saa inspektsioon peatada

Spämmi saadetakse nii füüsilistele kui juriidilistele isikutele kuuluvatele telefoninumbritele sms sõnumitena ja e-kirjadena posti aadressidele. Foto: Caro / Klaus Westermann/Caro / Klaus Westermann/Scanpix

Andmekaitse inspektsioon (AKI) on saanud kaheksa aasta jooksul kaebusi ja märgukirju spämmi saamise kohta, seda lausa sadade kaupa. Ometi ei saa inspektsioon spämmijaid peatada. 

«Üheks digiühiskonna probleemiks on saanud elektroonilistele kanalite kaudu otseturustuskirjade saatmine ehk spämmimine,» kirjutatakse AKI aastaraamatus. See on aina mastaapsemaks probleemiks muutunud. 

Spämmi saadetakse nii füüsilistele kui juriidilistele isikutele kuuluvatele telefoninumbritele SMS-sõnumitena  ja e-kirjadena posti aadressidele. Üks selline sihikindel rikkuja häirib inimesi pelletite müügiga. Inspektsioonile teadaolevalt omab pelletite müüja alates 2013. aastast otseturustuse tegemiseks vähemalt 5 juriidilist keha ja 9 e-posti aadressi. Pelletimüüja saadab kirju ja sõnumeid ilma vastuvõtja eelneva nõusoleku või kliendisuhteta. Saadetavas e-kirjas olev kommertsteadaannetest loobumise link ei tööta ja kirjades varjatakse kommertsteadaande saatjat, see tähendab seda, et ei ole selge, kelle nimel reklaami tehakse.

Ta on rikkunud pidevalt nii elektroonilise side kui isikuandmete kaitse seadust, samuti infoühiskonna teenuse seadust. Veel on pelletimüüja keeldunud korduvalt täitmast inspektsiooni ettekirjutusi ja jätnud maksmata sunniraha.

Mida aeg edasi, seda enam on inspektsiooni muutnud murelikuks asjaolu, et sellises õiguslikus olukorras on keeruline ebaseaduslikku tegevust peatada ning seista inimeste õiguse eest mitte saada soovimatuid reklaamteadaandeid.

«Rikkumise lõpetamiseks on inspektsioonil võimalik riikliku järelevalve raames teha otseturustajale esmalt ettekirjutus rikkumise lõpetamiseks ning seejärel selle mittetäitmisel asuda sunniraha rakendama, aga kuna tänases Eestis on äärmiselt lihtne seadustega pahuksisse sattunud juriidiline keha hüljata ja uus teha, siis sunniraha määramine ei taga tulemust,» selgitatakse aastaraamatus. Nii jäetakse vana juriidiline keha tankistiks määratud juhatuse liikme käe all sundlõpetamist ootama. Surnud ettevõttele trahvi või sunniraha määramine tähendab probleemi lahendamise asemel hoopis lisakulu riigile, sest sunniraha sissenõudmiseks peab esmajoones ära maksma kohtutäituri tasu, sõltumata sellest, kas nõuet täita õnnestub või mitte.

Probleemi aitab lahendada haldustrahv

Kui siseriiklik õigus võimaldaks teha haldustrahvi, muutuks menetlus ökonoomsemaks ja inspektsioon saab määrata korduvrikkujale trahvi väikse ajakuluga. Eesti õigus aga kahjuks haldustrahvi ette ei näe. Sestap nõuab kogu protsess iga rikkumise korral koormavat tõendamis- ja uurimismenetlust ja õiguskorda rikkuv juriidiline isik saab viia juriidilise keha pankrotti enne, kui on võimalik teda sisuliselt vastutusele võtta. 

Meede, mida inspektsioon saab korrakaitse seaduse alusel kaudselt inimeste privaatsuse tagamiseks teha, on avalikkust hoiatada. «Kindlasti ei saa seda lugeda probleemi lahendamiseks. Spämmimine probleemina aga kasvab iga aastaga aina mastaapsemaks,» selgitatakse AKI aastaraamatus.