Andi Hektor: koroonaviirus libateaduse leemes

Andi Hektor Foto: Erakogu

Kriisiolukorrad võimendavad vandenõuteooriaid, ent samas distsiplineerivad meediat ja enamikke võimukandjatest enda tegevuse teaduspõhisust suurendama, kirjutab kolumnist Andi Hektor.

On’s koroonakriis kaasa toonud libateaduse võidu- või allakäigu? Tundub, et ei ühte ega teist. Kriis joonistas kirkalt välja, kuidas pseudoteadus, vandenõuteooriad, eliidivastasus ja antispetsialism moodustavad selles hästi läbi põimunud känkra. See on tõmmanud selge punase ringi ümber mõnede maailma juhtpoliitikute, kes kalduvad kriisireaktsioonis antispetsialismi.

On üsna üldlevinud arusaam, et kriisiolukorrad kipuvad võimendama vandenõuteooriaid. Kriis tekitab meie ajus võitle-või-põgene olukorra ja meie stressis mõtteelund hakkab nõudma kõikvõimalikku infot, et otsust langetada. Teisalt, mõnedki psühholoogid ja sotsioloogid peavad vandenõuteooriaid aju pideva infonõudluse väärastunud tulemiks – inimese aju hakkab infolünki täitma väljamõeldiste ja näivalt loogiliste lugudega. Nii pakuvadki vandenõuteooriad kriisis teabenäljas ajule lihtsat, aga mitte päriselt toitvat kiirtoitu.