:format(webp)/nginx/o/2020/05/17/13105702t1h429b.jpg)
Vana Maailma tugevaimas korvpallisarjas Euroliigas on majanduslikult klubide vahel suured käärid. Kui Barcelona, Moskva CSKA ja Madridi Reali eelarved küündisid tänavu 40 miljoni euroni või sellest veidi kõrgemalegi, siis Belgradi Crvena zvezda rahakott oli Prantsusmaa väljaande L'Equipe'i teatel 8,3 miljonit. Et seis võrdsemaks teha, tahetakse ellu kutsuda palgalimiit.
Korvpallisõbrale on termin võib-olla tuttavam salary cap'ina. Reegel kehtib maailma tugevaimas liigas NBA ning sel hooajal oli limiit veidi üle 100 miljoni euro. Kes tahab, võib seaduseraamatust üle astuda, kuid teatud summani jõudes peavad nad tasuma trahvi.
Euroliigas pole varem palgalimiiti olnud. Teema tõusis Vanas Maailmas teravamalt päevakorda tunamullu ühes Euroliiga Mängijate Ühenduse (ELPA) loomisega. Organisatsiooni veab endine tippmängija Boštjan Nachbar, kes on näinud korvpalli kõrgeimat taset nii siin kui ka sealpool lompi.
:format(webp)/nginx/o/2019/12/30/12841153t1h831d.jpg)