Kadri Tammepuu: jah, härra peaminister!

Kadri Tammepuu Foto: Mihkel Maripuu

Eriolukord on lõppenud, kuid mitmed küsimused ootavad vastust enne sügisest viiruste perioodi.

Neljapäeval allkirjastas sotsiaalminister Tanel Kiik nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel määruse, mis käsib ennast arstile üles anda kurguvalu, kuiva köha ja palavikuga, kui võiks kahtlustada Covid-19. Koroonaviiruse teine laine toob paratamatult ülekoormuse tohtritele, kes suvel pidavat ravima plaanilisi haigeid ja sügisel puhkusi välja võtma. Kuidas sel ajal veel teiste haigustega patsiendid arsti juurde pääseksid?

Haigestunu, tema pere ja lähikontaktsete eneseisolatsiooni alguse ning lõpu otsustab määruse kohaselt arst. Eriolukorra lõpuga taastus tavapärane õigusruum ja kui arst võtab isolatsiooni määramisega kodanikult vabaduse pikemalt kui 48 tunniks, on selleks põhiseaduse järgi vaja kohtu luba.

Kui haiguslehe esimese kolme päeva eest haigekassa enam hüvitist ei maksa, kuidas maandada riske, et madalapalgaline või suure laenu võtja haigust ei varja?

Covid-19-haiged peavad määruse järgi lisaks kätepesule järgima hingamisteede hügieeni ehk köhides katma suu ja nina ning vältima näo ja silmade katsumist. Terviseamet võib edaspidi tulla igaühe koju nakkuse tõrjet kontrollima. Uute ülesannete tarbeks ootab peadirektor Merike Jüriloo ametile kuni kaks miljonit eurot juurde.

Kui terviseametil olid Peterkopi teada õigused olemas, miks ei oleks saanud amet neid eriolukorra lõppedes rakendada?

Läinud esmaspäeval, enne kobarseaduse vastuvõtmist, meenutasid riigisekretär Taimar Peterkopi kommentaarid riigitelevisioonis Inglise huumorisarja «Jah, härra peaminister!». Peterkopi sõnul olid terviseametil eriolukorrast väljumiseks pädevused ja õigused olemas. Ta möönis, et seaduse muudatused on vaid tehnilist laadi, kuid kinnitas, et loomulikult on seadust vaja, muidu poleks seda tehtud, ja kui eelnõu läbi ei lähe, tuleb kas eriolukorraga jätkata või kõik meetmed ära lõpetada. Segane seadus suruti läbi, kuid enne sügist selle remontimisega tegelema ei hakata.

Kui terviseametil olid Peterkopi teada õigused olemas, miks ei oleks saanud amet neid eriolukorra lõppedes rakendada? Kui kehtinuks vastupidine, et eriolukorra järel oli uut seadust tingimata vaja, osutub valeks väide, et meetmed olid juba enne olemas ning neid kavatseti vaid täpsustada.

Eelmisel korral kasutas peaminister Jüri Ratas Peterkopi oma poliitilise tagala kindlustamiseks novembris, kui tuli ette valmistada pinnas maaeluministri Mart Järviku vabastamiseks.

Covid-19 tõkestamine vajab poliitilist vastutajat, kuid loogiline valik oleks sotsiaalminister. Kuuldavasti oli eriolukorra alguses laual sama variant, kuid Kiik ajas sõrad vastu ja peaminister võttis löögi enda peale. Praegu vajavad Ratase tähelepanu riigi majandus ja julgeolek.