Ainsa eestlasena kurikuulsas Wuhani laboris

Kodus karantiinis: Aastal 2020 viroloogiaprofessor Andres Merits enam Hiina Wuhani eksperimente tegema minemisele ei mõtle. Foto: Margus Ansu

Kas maailma lukku pannud koroonaviirus võis plehku panna Wuhani linnas asuvast ülikõrge bioohutustasemega laborist? Ilmselt ainsa eestlasena selles hoones viibinud viroloogiaprofessor Andres Merits peab seda võimalust äärmiselt ebatõenäoliseks. Ta toob aga mitmeid näiteid, kuidas ülihoolikalt kavandatud ja turvatud laboritöös on ette tulnud eksimusi, mis lõppenud inimeste surma või ülirangete piirangumeetmetega.

Ta seisis selle maja ees. Hoonemürakad ise ei avaldanud mingit erilist muljet. Ent park, milles kasvas kümneid ja kümneid lopsakaid hõlmikpuid, oli võimas. «Meil jäi Tallinnas Pärnu maanteel ooperimaja ehitamata ühe hõlmikpuu tõttu,» ütleb ta. «Aga selle labori ehitamiseks võeti Wuhanis maha ilmselt sadu hõlmikpuid.»

Ta on Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits. Ta seisis Wuhani viroloogiainstituudi labori ees. Oli aasta 2018.

See on Hiina esimene kõrgeima ehk neljanda bioohutustasemega labor, mis oli valminud 2017. aastal ning milles töötavate teadlaste väljakoolitamisel oli Hiinale abiks Prantsusmaa. Sellise taseme bioohutuslaboreid on kõigis arenenud tööstusriikides, kokku maailmas 30 ringis.

2017. aasta algul pühendas teadusajakirja Nature uudistekülg Wuhani labori avamisele loo, märkides, et hiinlaste esimene säärane labor on mõeldud selleks, et uurida maakeral leiduvaid kõige hullemaid haigustekitajaid, nende seas ka ebolat. Maksma läks see hoonekompleks umbes 40 miljonit eurot. Hoone ehitati vastu pidama ka maavärinale, mille magnituud on seitse.