Täna arvatakse reservi viimased möödunud aasta juulis ja oktoobris ajateenistust alustanud ajateenijad, kes jätkavad juba oma teenistust reservis.
Kaitsevägi arvab reservi ligi 2600 ajateenijat
Kaitsevägi on suutnud alates 12. märtsist Eestis välja kuulutatud eriolukorrast hoida enamiku ajateenijaist viirusest puutumatuna, kuna väeosades kehtestati kohe väga ranged nõuded viiruse leviku takistamiseks – ajateenijatel keelati ilma mõjuva põhjuseta minna väeosast välja nii nädala sees kui nädalalõppudel.
Lisaks viidi sisse ranged hügieenireeglid ning isoleeriti kõik need, kes olid kokku puutunud viiruskandjaga. Meetmete rakendamine andis tulemuse, kus viirus tuvastati vaid kahel ajateenijal, kes on tänaseks tervenenud.
Vastavalt kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Heremi otsusele lähevad ajateenijad reservi üksuste ja etappide kaupa, kui kõik väljaõppe eesmärgid on saavutatud. Reservi arvatakse ligikaudu 2600 ajateenijat, kes alustasid teenistust 2019. aastal. 2020. aasta alguses kaitseväega liitunud ligikaudu 460 ajateenijat jätkavad oma teenistust.
«Põnev aeg oli – rühmakaaslased, katsumused, millest koos üle saime, proovikivid, mis meid karastasid, vennaskond. Meile langes nii au kui ka vastutus olla esimene eranditult ajateenijatest koosnenud soomusrühma jalastuv koosseis ning ma usun, et me saime sellega päris hästi hakkama,» ütles Scoutspataljoni nooremseersant Franco Susi.
Tänasega arvati 1. jalaväebrigaadis reservi kokku pea 1330 ajateenijat, kes omandasid riigikaitsmiseks vajalikke teadmisi ja erialaseid oskusi Scoutspataljonis, Viru ja Kalevi jalaväepataljonides, tagalapataljonis, suurtükiväepataljonis, õhutõrjepataljonis, pioneeripataljonis, staabi- ja side-, tankitõrje- ning luurekompaniis.
Samuti arvati 2. jalaväebrigaadis reservi ligi 800 ajateenijat, kes Kuperjanovi jalaväepataljonis omandasid jalaväe, miinipilduja ja lahingteenindustoetuse väljaõppe.
Ka vahipataljonist läheb selle ja järgmise nädala jooksul reservi 118 ajateenijat, kellest põhiosa moodustavad sõjaväepolitsei meeskonnad sõjaväepolitsei erialal, kuid ka parameedikud, sidemehed ja autojuhid.
Möödunud nädalal läksid juba reservi 141 staabi- ja sidepataljoni ajateenijat, kes omandasid sidepataljoni väljaõppe käigus autojuhi, sidemehe, süsteemiadministraatori, kuulipilduri, tankitõrjuri, soomukijuhi, snaipri, väliköögi, jaoülema, rühmaülema, rühmavanema, parameediku, kompaniiülema abi väljaõppe ja kogemuse.
Samuti läksid Ämaris asuva toetuse väejuhatuse logistikapataljoni 212 sõdurit reservi, kelle hulgas on erialalt nii parameedikuid, autojuhte, tõstukijuhte kui mehhaanikuid. Lisaks lõpetavad ajateenistuse tänase seisuga veel kuus sõdurit, kelle erialased ülesanded said selle nädalaga läbi.
Kaks nädalat tagasi arvati reservi 30 mereväelast, kes ajateenistuse jooksul omandasid sideoperaatori, motoristi, relvastusmadruse ja kokka eriala.
Ajateenistusse kutsutakse kolm korda aastas: jaanuaris ja juulis alustavad 11-kuulist teenistust eelkutsega saabunud tulevaste reservüksuste nooremallohvitserid ja autojuhid ning oktoobris kutsutakse kaheksaks kuuks teenistusse reservüksuste reakoosseis.
Põhikutse ajateenijad läbivad esimese kolme kuu jooksul sõdurioskuste baaskursuse ning alustavad seejärel üksuse koostööõpet, eelkutse ajateenijad läbivad lisaks kolmekuulisele baaskursusele vastavalt ametikohale kas autojuhi eriala või nooremallohvitseride kursuse.