President Kersti Kaljulaid kuulutas täna välja kolmapäeval riigikogus vastu võetud meditsiiniseadme seaduse, hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse. Seadust välja kuulutades sõnas riigipea, et kuigi põhiseadusega kooskõlas, on see seadus nii sisult kui vormilt näide halvast seadusloomest.
President kuulutas välja hädaolukorra seaduse, kuid kritiseeris selle menetlust (1)
Lisaks oli riigipea mures selle seadusega väheneva poliitilise vastutuse pärast ning kutsus parlamenti, valitsust ning põhiseaduslikke institutsioone üles korraldama eriolukorras astutud sammude põhjalikku ja sisulist revisjoni, et olla tulevikukriisideks paremini valmis.
President Kaljulaidi avaldus täies mahus
Sel nädalal võttis riigikogu vastu seaduse, millega muudetakse lisaks muudele seadustele ka hädaolukorra seadust (HoS) ja nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust (NETS). Juba mitmendat korda on kroonviiruse põhjustatud eriolukorra ajal valitud tee, mis on hea näide halvast seadusloomest. Nii vormilt kui sisult.
Arusaadavalt on kriisiajal alati aega vähe. Iga suurem kriis toob välja augud seadusandluses. See on normaalne ja paratamatu, mistõttu võetakse pärast igat kriisi tavaliselt ette selle õppetunnid ja nende analüüsi põhjal kohendatakse ka seadusi. Sestap ma ei mõista, miks Riigikogu praeguses eriolukorras soovib juba mitmendat korda tegeleda kiirkorras asjadega, kus puudub otsene ajasurve ja mis vajavad kriisi lahendamisest tulenevat tagantjärele tarkust – toimunu analüüsi ja sellel põhinevat sisukat arutelu.
Kobarseadus ei ole tingimata halb, kui mitme seaduse koos menetlemine toimub ühe eesmärgi nimel. Kuid nii nagu eelmisegi kobarseaduse puhul, on ka selles seaduses jälle kokku pandud seadusemuudatused, millest üks on vajalik praeguse kriisi järgmisteks sammudeks (NETSi muutmine), kuid teise, hädaolukorra seaduse puhul muudetakse üldist raami kõigi tulevikukriiside jaoks.
Kuigi see ei ole põhiseaduse vastane, ei kuulu see arusaadava ja mõistliku seadusloome juurde. Nii põhimõtteliste, pikaajalist mõju omavate otsuste tegemine ilma sisulise aruteluta – mida peegeldas ka menetluse käik riigikogus – ei ole põhjendatud.
NETSi muudatus on põhiseadusega kooskõlas ning vajalik. Muudatus lisab kroonviirushaiguse ohtlike nakkushaiguste hulka põhjusel, et küll teiste loetelus toodud tõbedega võrreldes vähem letaalne, on siiski tegemist varem tundmatu nakkusega. Põhiseaduse vastane ei ole ka HoSi muudatus, mille eesmärgiks väideti olevat õigusselgus, kuid välja kukkus hoopis midagi muud. Seadusemuudatusega suurendati tuleviku hädaolukordade ajaks ametkondade volitusi selliselt, et lisaks endale asetas parlament kriisiohjes tagaistmele ka valitsuse.
Kas see oli riigikogu soov ja taotlus? Ei tea. Aga kindlasti on see mitu suurt sammu eemale riigikorraldusest, millisena mina Eestit näha tahan. Igasuguses hädaolukorras on demokraatia jaoks oluline, et otsustamises osaleks tasand, kellel on ka poliitiline vastutus meie riigi käekäigu pärast. Nii saab kaasa rääkida rahvas.
Nagu öeldud, vastutuse delegeerimise õigus riigikogul ju on. Ka valitsus ja isegi kohalikud omavalitsused saavad uue seaduse alusel edaspidi hädaolukorras ametnike selja taha varjuda ega pea enam inimeste jaoks tihti ebameeldivate otsuste tegijad olema. Ma usaldan Eesti ametnikke ja nende professionaalsust, kuid valitud poliitikute arusaadav roll otsuste langetamises riigi jaoks keerulistel aegadel on demokraatliku riigi jaoks omaette väärtus.
Olen pikka aega jälginud murega, kuidas riigikogu ei leia endas jõudu tegeleda Eesti kestliku tuleviku küsimustega sisuliselt – ja seegi seaduseelnõu on üks näide pikema analüüsita meie tuleviku määramisest. Niimoodi, vähehaaval, ühegi konkreetse sammuga otseselt põhiseadusega vastuollu minemata, annabki riigikogu oma võimu käest.
Austatud riigikogu – ära tee seda. Selle seaduse kuulutan ma välja, kuivõrd see ei ole vastuolus meie põhiseadusega ning osa sellest on vajalik sujuvaks kriisist väljumiseks. Aga pöördun seejuures teie, rahvaesindajata, poole – ja ka valitsuse, õiguskantsleri, riigikontrolöri poole – ühe sooviga.
See on palve nüüd ja kohe, veel enne suve, kui selle kriisi haripunkt on möödas, põhjalikult analüüsida eriolukorras astutud samme ja aidata ühiskonnal jõuda selgusele, millised loodud pretsedentidest on väärt tulevikus samasugustes rasketes oludes kasutamist ja millised tuleks saata ajaloo prügikasti. See töö on Eesti kui demokraatliku riigi säilitamiseks hädavajalik ja selle töö eestvedaja ning ka järelduste põhjal muudatuste tegija saab lõpuni olla vaid Riigikogu. Soovin Riigikogule selleks jõudu ja edu.