Jalgrataste valik lööb silme ees kirjuks. Aga ärge vaadake ainult pilkupüüdvat välimust! Mitmed muud tegurid on palju otsustavamad, kas saate endale ratta, millega sõita on puhas rõõm – või jube piin.
Väärt nõu enne ratta ostmist: vaadake, millist tasub valida! (3)
Pidage hoogu! Ei saa nii, et marsite poodi, näete ilusat helesinise raamiga ratast, mil liiati ilus hele sadul, ning otsustate, et just selle ostategi. Ratta ost nõuab tegelikult veelgi teadlikumat ja süsteemsemat lähenemist kui sõiduauto ost.
Tartu Velospetsi kaupluse juhataja Priit Kalja jagab mõned pidepunktid, et te raha rumalusest tuulde ei loobiks.
1. Ratta valik algab sellest, kus te rattaga enamasti sõita kavatsete: kas linnas tööle ja poodi, maanteel asfaldil või kruusateedel või hoopis metsa all.
2. Oluline, et ratas oleks teile sobivat mõõtu. Kui raam on liiga suur, jääb juhtraud kaugeks, mistõttu selg muutub peagi kangeks. Kui raam on liiga väike, olete rattal kägaras – jälle ebamugav.
3. Alles nüüd vaadake hinda. Alumiiniumraamiga kvaliteetse ratta saab 400–500 euro eest, kinnitab Kalja. Alumiiniumraam on küll veidi kallim kui terasraam, aga see-eest kergem, mis on oluline, kui peate ratast tassima keldrisse või trepist üles korterisse. Kõige kergem on süsinik- ehk karbonraam, kuid selliste rataste hinnad algavad 1600 eurost. Süsinikraamiga rattad on mõeldud ikkagi võistlemiseks.
4. Ratas, nagu autogi, peaks omanikule disainilt, värvilt ja välimuselt ka meeldima. Ent veelgi olulisem on, et komponendid, nagu käiguvahetaja, pidurid, vändad, oleks usaldusväärse tootja, näiteks Shimano tehtud. Sest kõik, mis liigub, see kulub. Ja kehvad komponendid kuluvad eriti kiiresti.
5. Kaubamärk, mis raamile kirjutatud, pole peaaegu üldse tähtis, väidab Kalja. «Kas sinna on kirjutatud Merida või Cube, ega vahet ole,» lausub ta.