See on paljudele riikidele harjumatu, sest 13 aastat pole meilegi riikidevahelisi piire ELis olnud. Kõigil Balti riikidel on välispiir olemas ning jääb ilmselt paika järgmiseks tuhandeks aastaks. See tähendab, et meie oskame piiri valvata ja teeme seda põhjalikult. Kuna me kõik oskame, siis peaks teineteist ehk usaldama.
Peaaegu kõik Euroopa riigid sulgesid omavahelised piirid ning ELi üks alusväärtustest – inimeste vaba liikumine – pandi tõsiselt proovile. Selleks oli mitu põhjust. Esiteks hirm viiruse leviku ees, teiseks ühetaolise kontrolli puudumine ühisel välispiiril. See kõik sundis inimesed paikseks, mis ühtlasi tähendas ka tohutut hoopi turismindusele kogu Euroopas. Eriti rängalt saavad kannatada traditsiooniliselt suure turismisektoriga riigid Lõuna-Euroopas, kuid samuti tabab turismindust hoop nii Lõuna-Eestis kui ka Põhja-Lätis.
Kogu maailma riigid ja sealhulgas Eesti on tõmbunud endasse, hoides võõraid eemale. Tuleb arvestada, et pärast piiride avanemist ei naase me sama sõbralikku maailma. Esialgu vaadatakse võõraid kahtlustavalt, sest rakendub käitumuslik immuunsüsteem – võõrapelgus. On tõenäoline, et välismaal liikudes võib sattuda põhjendamatutesse Covid-19 testimistesse.
Neljapäevast avanes piir Soomega ning reedest tehakse vabaks Baltikumi-sisene liikumine. Piiride kadumine on selge märk olukorra paranemisest, kuid suurem liikumisvõimalus loob kindlasti ohu viiruse teise laine levikuks. Kõige tähtsam on endiselt järgida 2+2-reeglit ning käituda mõistlikult. Kui oled haige, siis ära tiku teise kotta, ning arvesta, et mujal riikides võivad olla täiendavad nõuded, mida Eestis pole.