Allan Puur: tagasipilk mullusele rahvastikuaastale

Allan Puur. Foto: TLÜ/ERR

Eesti rahvastiku-muutuste värskeimatest andmetest kirjutab ­rahvastiku­­­teadlane Allan Puur.

Nädala algul avaldas statistikaamet 2019. aasta rahvastikumuutuste arvustiku. Eesti hinnanguline rahvaarv selle aasta algul oli 1 328 976, s.o 4156 inimese võrra rohkem kui aasta varem. Mullune oli seega juba viies aasta, mil rahvaarv kahanemise asemel kasvas. Aastate 2015–2019 kokkuvõttes ulatub juurdekasv 15 700 inimeseni, mis on võrreldav Rakvere elanikkonnaga. Asetleidnud muutus eristab Eestit lähinaabritest Lätist ja Leedust, kus rahvastikukadu on jätkunud ka viimastel aastatel, ehkki pidurdudes. Euroopa Liidu idapoolsetest riikidest suurenes rahvaarv 2018. aastal (möödunud aasta lõplikud andmed pole veel kättesaadavad) Sloveenias, Slovakkias ja Tšehhis.

Rahvaarvu kasvule pöördumise põhjuseks on olnud väljarände ülekaalu asendumine sisserände ülekaaluga. 2019. aastal hindas statistikaamet Eestisse elama asunute koguarvuks 18 259 inimest ja lahkujate arvuks 12 801. Positiivne rändesaldo suurendas rahvaarvu 5458 inimese võrra. Võrreldes aasta varasemaga oli sisserändajaid 700 võrra rohkem, kuid kuna lahkujate arv suurenes mõnevõrra enam, jäi sisserände ülekaal väljarändest väiksemaks kui aastal 2018.