Juhtkiri ⟩ Ekskursioon hädaorgu

Päeva karikatuur. Foto: Urmas Nemvalts

Kahe ja poole aasta eest kirjutas Postimees juhtkirjas eelarve tasakaalust ning hoiatas suundumuste eest, mis viivad selle rikkumiseni. Toona tekitas see pahameelt Keskerakonnas ja põhjustas emotsionaalseid purskeid.

Kahjuks peame nüüd ennast kordama, sest riigikontrolli avaldatud andmed 2018. aasta kohta ning eelarvenõukogu sõnum 2019. aasta kohta mõjusid külma dušina. Kummastki dokumendist selgub, et struktuurne miinus on järjekindlalt suurenenud ja eelarve tasakaalust on veelgi kaugenetud. Valitsus pidi eelmisel aastal puudujääki vähendama, tegelikult aga miinus hoopis suurenes. Seda ajal, kui majandus ja maksutulu kasvasid mühinal. Kaks eelmist aastat, 2018–2019, rikkus Eesti valitsus eelarvereegleid.

Kuna õppust ei võetud, toome veel kord ära vana piiblitõe, kus Joosep seletab Egiptimaa vaaraole unenägusid seitsmest lihavast ja seitsmest lahjast lehmast ning headest ja halbadest viljapeadest (1Ms 41:25–36): «Ja Joosep ütles vaaraole: «Vaarao unenäod tähendavad ühte ja sedasama. /…/ See ongi see asi, mis ma vaaraole rääkisin: mida Jumal kavatseb teha, seda on ta vaaraole näidanud. Vaata, tuleb seitse aastat, millal on suur küllus kogu Egiptusemaal. Aga neile järgneb seitse nälja-aastat, mil Egiptusemaal ununeb kõik küllus ja näljahäda ulatub üle kogu maa. /…/ Ja nüüd vaarao vaadaku välja üks mõistlik ja tark mees ja seadku Egiptusemaa üle. Vaarao tehku nõnda: pangu ülevaatajad maale ja lasku Egiptusemaad maksta viiendikku neil seitsmel külluseaastal.»»

JUHTmõte

Pole siin vaielda midagi, on selge, et valitsus on eelarvereeglitest jõhkralt üle astunud. Seda Keskerakonna juhtimisel, aga kambas olid ka EKRE, sotsid ja Isamaa.

Toona oli see näide mõeldud ohjeldama pidu, mis käis, nagu ei tulekski homset. See ei aidanud ning nüüdseks teame, et tolleaegne hoogne majanduskasv oleks võimaldanud koguda reserve. Tükk aega võimult eemal olnud erakond soovis aga kõik probleemid nähtavasti korraga lahendada.

Eelnevatest külluseaastatest oleme jõudnud lahjadesse aastatesse ja juba praegu on riigikontrolli ja eelarvenõukogu hinnangul olukord hull. Praeguse kriisi mõju aga kummaski avaldatud dokumendis veel ei kajastu ning on alust arvata, et aastal 2020 ei saa me mingist tasakaalust kuidagi rääkida.

Pole siin vaielda midagi, on selge, et valitsus on eelarvereeglitest jõhkralt üle astunud. Seda Keskerakonna juhtimisel, aga kambas olid ka EKRE, sotsid ja Isamaa. Eriti küüniliselt mõjub muidugi seejuures mõne Isamaa poliitiku varasem variserlik jutt, justkui peaks eelarvetasakaalu kirjutama põhiseadusesse.

On aga lubamatu, et valitsusel endalgi pole ülevaadet eelarve muutustest ning rahandusministeerium möönab vajadust saada paremat sisendit «finantsjuhtide võrgustiku kaudu» ja töötab välja «tulemusaruannete uut juhendit». Ärge tehke! Sellised asjad muudavad olukorra keerulisemaks ja veelgi arusaamatumaks, ka teile endile. Igasugused teenusepõhised juhtimised ja tekkepõhised eelarvestamised on osutunud nõiauduks.

Siin pole kaksipidi mõistmist, valitsus on edukalt ignoreerinud igat nõuannet ja hoiatust valdkonna ekspertidelt ning soovitusi struktuurse eelarvepositsiooni parandamiseks. Valitsus tegeles aga ühtsena eelarve struktuurse tasakaalutusega, mille tagajärjel oleme sattunud praegu tõelisse hädaorgu.