Henri Zeigo: katkiste hingede aeg

Henri Zeigo. Foto: Sille Annuk

Koroonakriisist tingitud isolatsioon ja sellele järgnev majanduse vabalangus võivad aasta lõpuks kaasa tuua vaimsete probleemide kasvu ja turvatunde puudumise.

Inimene on sotsiaalne loom – seda teadsid öelda juba vanakreeka mõtlejad. Inimsuhete hoidmine ja oma loomuomastele võimetele ühiskonnas parimal viisil rakenduse leidmine on niivõrd iseenesest mõistetavad vajadused. Kui alguses tuli ennast koduste seinte vahele sulgeda, siis lõpuks valguse kätte naastes võidakse olla kurva fakti ees, et töökoht ühes ettevõttega on nelja tuule poole lennanud. Tegusamad hakkavad kiiresti uusi võimalusi otsima, kuid see ei pruugi olla lihtsate killast. Tööpakkumised kaovad turult enne, kui jõuad neile pilgu peale heita. Vargsi hiilib ligi ängistus, mis mõjutab turvatunnet.

Kas me oskame öelda, kui palju on meil aasta teiseks pooleks inimesi, kes kannatavad depressiooni ja ärevushäirete käes? Kui palju on meil selleks ajaks lõhkiseid perekondi ja koduvägivalda? Kas suitsiidide arv kasvab järsult? Tegelikult ei saa seda ennustada, sest need näitajad ei allu kuigi hästi matemaatilistele mudelitele. Parimal juhul saame varakult panustada ennetustegevustesse ja programmidesse, et inimesed ei läheks keerulistel aegadel abi otsima soolapuhujatelt.

PÄEVA KOMM

Saame panustada ennetustegevustesse ja programmidesse, et inimesed ei läheks keerulistel aegadel abi otsima soolapuhujatelt.

Samuti on küsitav, kas riiklik meditsiin ja psühhiaatria suudavad jõuda kõikide patsientideni nii kiiresti kui tarvis. Uus olukord nõuab rohkem just selle eriala spetsialiste. Teisalt on see aeg, kus on võimalik mõelda uut tüüpi teraapiateenustele. Nii nagu on massaažisalongides eraldi protseduurid rasedatele või sportlastele, võiksid tervisekeskused luua programme, mis sobivad näiteks töö kaotanud üksikemale, kes on pidanud kolme lapsega kodus olema ja nendega koolitükke tegema.

Majanduse stimuleerimine on oluline samm tervema ühiskonna poole, kuid ma kaldun arvama, et mitte piisav selleks, et pakkuda lahendusi vaimsetele muredele. Ega aita siin see, et meil on palju metsateid, kus jalutamas käia. Hingehäda on nagu kurikuulus viirus: see võib tulla lainetena ja teadvustamata. Ühel hetkel märkab inimene, et on haaratud millestki, mis hakkab tema hinge lammutama.