Ilmajutt: vikerkaar vihjab tulevasele ilmale

Vikerkaare abil saab ilma ennustada, kuid selleks peab oskama olukorda õigesti tõlgendada. Foto: Paul Poderat

Hoogvihmaga on tavaline nähtus vikerkaar. Praegu on hoogsajud tavalised ja seepärast võib aeg-ajalt ka vikerkaart näha. Vikerkaar tutvustamist ilmselt ei vaja. Võib meenutuseks siiski kokku võtta, et see on atmosfääri optikanähtus, mis paistab inimesele spektrivärvustes kaarekujulise valgusribana.

Seekord keskendun vikerkaare praktilisele küljele: kuidas selle abil kohalikku ilma prognoosida või vähemalt aimata. Vikerkaare abil saab tõepoolest ilma ennustada, kuid selleks peab oskama olukorda õigesti tõlgendada.

On mitu ilmavanasõna, mis käivad vikerkaare kohta. Näiteks – kui vikerkaart näeb taevas hommikul, siis tuleb vihma, kui õhtul, siis seisab ees kuiv ilm. See on üldiselt õige, sest Eestis on õhuvoolu suund aastas keskmiselt edelast kirdesse. Seda järgivad hoovihmad liiguvad sageli üle Eesti. Seega kuna suvel asub päike hommikul kirdes, tähistab edelas olev vikerkaar lähenevat vihma, kuid vahel ka sajupilvede kogunemist, sest kõrgemale tõusev päike ja selle maapinda soojendav mõju soodustab konvektsiooni.

Õhtul on päike läänes või loodes ja pilved liiguvad tõenäoliselt ida poole. Nõnda viitab õhtune vikerkaar lahkuvale sajualale ja pigem paranevale ilmale. Seda toetab ka asjaolu, et öösel konvektsioonivoolud tavaliselt hääbuvad ja nii ongi 6–12 tunniks suure tõenäosusega oodata head ilma.

Teistsugune lugu on lõunatsüklonitega, sest siis algab pilvisuse tihenemine sageli lõunakaarest, nii et päikese loojumise koht on üks viimastest, kus säilib pilvitu riba. Õhtune vikerkaar näitab sajuse ilma saabumist.

Kel huvi ja kannatust, tasub teha märkmeid, kas vikerkaare järgi on saanud ilma ennustada või siiski mitte.

Ilm on pakkunud veidraid üllatusi. Kui pühapäev oli suviselt soe ja üks esimesi rannailmu sel aastal, siis järgmine päev tõi ilmamuutuse: hakkas sadama vihma, mis alates Paldiskist muutus võimsaks lumesajuks. Lumi siiski kaugeltki kõikjale ei jõudnud, vaid osa kohti nägi vaid vihma. Aga lumesadu kirjeldati, nagu sajaks labakindaid või valgeid kanu. Suurimate räitsakate läbimõõt ulatus 7 sentimeetrini, mis võib uus Eesti rekord olla. Kus lumi jäi ajuti maha, mindi kiiruga lumememmi tegema. Õhtuks oli lumi sulanud.

Lisaks püsis päeva teise pooleni 20kraadine temperatuurikontrast: päikeselisest ja palavast Narva 20 kraadist kuni lumise ja nullkraadise Harjumaani. Selliseid kontrastseid olukordi nimetatakse kahe Eesti päevaks. Osa inimesi kartis äikeseohtu, kuid seda ei olnud, sest õhumass oli stabiilne.

Suur kuumus lükati Venemaa avarustesse, kus see pidas veel mõnda aega vastu. Jahe niiske õhumass soodustas meil sagedasi sajuhooge, sh kohati märja lumena. Olulist muutust selles osas oodata pole. Siiski võib oodata, et 10 kraadi piir saab päeviti ületatud, kuid külmaõrnu taimi avamaale (kurgid, tomatid, kõrvitsad, arbuusid jt) panna ei soovita.