Maja renoveerimine on sama kulukas kui uue ehitamine

Kogenud ehitusspetsialisti Kalev Päiti maja läbis põhjaliku renoveerimise, projekti ise juhtides oli ehituskulu üle 100 000 euro. Foto: Kalev Päit

Vana palkmaja omanik või selle potentsiaalne ostja on sageli dilemma ees, kuidas oma praegust või tulevast omandit hoida või renoveerida. Võib-olla oleks mõistlik hoopis vana hoone maha lammutada ja uus asemele ehitada.

Vanade väärtuste säilitamiselgi on mitu valikut: kes püüab säilitada võimalikult palju olemasolevat, kes kasutab ära ainult hästi säilinud osad, näiteks palkseinad, ahjud jms. Otsustavaks võivad saada maitsemeel, emotsioonid-mälestused ja rahakoti paksus.

Mitte vanus, vaid seisukord

Maja sünniaastast olulisemgi on selle katuse ja konstruktsioonide seisukord. Katuse vettpidavus on kogenud ehitusspetsialisti, praegu inseneribüroos Telora ehitusjärelevalveinsenerina töötava Kalev Päiti hinnangul kogu maja tervise alus. Katusekonstruktsioone ja vahelagede korrasolekut tasub igal juhul kontrollida.

„Alustada võib päris ise. Kui tarvis, saab hiljem spetsialiste appi kutsuda. Võtad pika raudnaela, lähed pööningule ja kontrollid sellega sarikate, eriti nende otste seisukorda,” jagas Päit näpunäiteid.

Samuti tuleks laudvoodriga palkhoonel osa laudu lahti võtta ja veenduda, et nende alla jäävad palgid pole pehkinud. Palkide seis võib eriti kriitiline olla akende all.

„Minu kogemus ütleb, et kõige probleemsemad kohad ongi just alumine palgirida, ­aknaalused ja kohad, kus vihmavesi on puuduliku või hooldamata äravoolusüsteemi tõttu mööda seina pikalt alla jooksnud: sisenurgad, neelukohad jms,” kinnitas Päit.

Lihtsa ja odava lahendusena plommitakse alumise palgirea mädad kohad sageli ehitusplokkidega, aga plokkide ja vundamendi vahele jääb hüdroisolatsioon tegemata, mistõttu tekib ülespoole tungiv kapillaarniiskus ja mädanema hakkab omakorda ploki peal asetsev järgmine palk.