Nädala mõte: õpime lugema ja aru saama

Selline pilt ei rõõmusta ilmselt ühtegi kortermaja elanikku, ometi tekitavad kodanikud selle ise. Foto: Marko Saarm

Ilusal tulevikupildil on kortermaja kõrval lisaks hooldatud rohealale ja mänguväljakule ka kena rivi eri värvi konteinereid, mille ümbrus on puhas ja igas konteineris sinna kuuluv jääde.

Kindlasti leiame selliseid kauneid pilte juba praegu, ent kas ja millal see normaalsuseks muutub, ei tea. Kahjuks ei meenu korda, kui alevi üldkasutatavast vanapaberikonteinerist poleks vastu vaadanud tavaline must prügikott, kellegi vanad tossud või teleriekraan.

Ometi on samas jäätmejaam, mis elektroonikajäätmed tasuta vastu võtab, ja tavalise prügikoti saaks visata kõrvalolevasse segaolmejäätmekasti.

Vaevalt aitaks ka suurelt ja punaselt trükitud nimekiri lubatud ja keelatud jäätmetest iga konteineri peal. Kuigi eestlased on üsna haritud rahvas, jääb siiski mulje, et on hulgaliselt neid, kes lugeda ei oska. Või ei saa loetust aru.

Nii pannaksegi näiteks Türi ja Paide omavalitsustes pakendikonteinerid lukku ja pakendijäätmed saab kasti panna väikese ava kaudu. Paide linna esindaja rääkis kohalikule lehele, et paraku ei saa konteinereid lukust lahti teha enne, kui inimesed mõistavad, mis neisse tegelikult käib.

2023. aasta lõpuks lisandub veel üks nõue – kohalikud omavalitsused peavad korraldama biojäätmete liigiti kogumise ja äraveo tekkekohalt, kui kohapeal kompostida ei saa.

Igati tervitatav otsus, sest biojääde moodustab suure osa meie segaolmejäätmetest, sortimisuuringud näitavad, et lausa kolmandiku. Nii avaneb jäätmejaamas võimalus segaolmet veel eraldi sorteerida. Lisaks väheneb tavatarbija muu prügi hulk märgatavalt, mis tähendab ka väiksemaid arveid.

Aga biojäätmekonteineri või kompostri puhul tuleb samamoodi teada, mida sinna visata võib ja mida mitte. Näiteks ei peaks kompostima suurtootmisest pärit arbuusi-, banaani- ja tsitruseliste koori, mis on kindlasti paljudele üllatus. Sestap tasub end enne igasugust sorteerimist asjaga kurssi viia, üks võimalus on sorteerimisjuhend külmkapile kinnitada.

Kas biojäätme eraldi kogumise võimalus tekib igaühele? Praegu leidub maapiirkonnas väikeettevõtteid, kes ei saa endale vanapaberikonteineritki tellida, sest puudub äraveo võimekus.

Ometi on meil elu ka väljaspool linnasid ja aleveid. Küladeski on kortermaju, kus tahetakse biojääde eraldi koguda.

Loodetavasti tulevad omavalitsused selle korraldamisega toime ja näitavad eeskuju ka kodanikele. Mida rohkem võimalusi, seda rohkem neid kasutatakse.