Juhtkiri ⟩ Kõigil on rehkendus tegemata

Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

• EKRE on huvitatud iseseisva piirivalve loomisest mitmel põhjusel
• Praegune muudatus näib siiski pigem kosmeetiline kui tõeline
• Teatraalne tõmblemine piirivalve ümber teeb julgeolekule kahju

Praeguse valitsuse ametisse asumisel lepiti kokku piirivalve valdkonna taastamine politsei- ja piirivalveameti (PPA) koosseisus. See oli üks EKRE kõlavamatest loosungitest – nende valimisprogramm lubas piirivalve taastamist lausa eraldi asutusena.

EKRE-l näib olevat iseseisva piirivalvega tules mitu rauda. Esiteks on EKREga liitunud arvestatav hulk endisi piirivalvureid ning teiseks on asutuse loomist avalikkusele töövõiduna märksa lihtsam esitleda kui mingit keerukat seaduseelnõu. Pealegi saab piirid kinni panna vaid piirivalvega.

Praegu räägitakse piirivalve taassünnist, kuid ometigi on just praeguse siseministri ajal suletud Haapsalu ja Alajõe kordon. Millise piiri valvamisest siis jutt käib? Taastatud sisepiirist Lätiga? Seal on uudiste järgi droonidega seiratud inimeste liikumist ning tabatud koguni kaks janust eestlast, kes püüdsid Lätist alkoholi hankida.

Sõjaväestatud piirivalve, millest mitu pensionil olevat piirivalvurit täna räägivad, ei kadunud mitte 2010. aastal PPA moodustamisega, vaid juba 2006. aastal. 2014. aastal kaotas PPA peadirektor oma piirivalveasetäitja ametikoha ajal, mil avalikkus sai kaitsepolitseiniku röövimise tõttu teada, millises võsas on kogu välispiir. See ei olnud parim valitud hetk, kuid jäi avalikkusele märkamata.

Nüüd on varasem piirivalve PPA sees üle võetud, lahustatud ning oma arvamusega inimesed minema kihutatud. Praegune muudatus näib pigem kosmeetiline kastikeste joonistamine kui tegelik otsus. Täiesti arusaamatu on juhtimisstruktuur ning vastutuse ulatus.

JUHTMÕTE

Tehes suuri sõnu ilma reaalsete sammudeta, muudame oma piirivalve ja riigi naeruväärseks sõpradele ning näitame suutmatust «vastasvõistkonnale».

Piiri karma lasub aga kõigil parlamendierakondadel. 2014. aastal alanud hoogtöö on jõudnud esimese ehituslepinguni alles 2020. aasta mais. Kõik praegused parlamendierakonnad on selle aja jooksul kuulunud valitsusse, kusjuures piiri väljaehitamine on olnud üks suurima poliitilise toetusega projekte meie lähiajaloos. Kuus aastat tulemuse puudumist peaks panema mõtlema: kas ei saa või ei taha? Kui alluval tulemust ei ole ja juht otsust ei tee, siis on tegemist ka kehva juhiga.

EKRE-l on kulunud aasta, et luua PPA juhi asetäitja ametikoht – olgem ausad, pole just kiire ega suur saavutus. Reformierakond lubas piiri valmimist aastaks 2018, ent likvideeris samal ajal PPAs piirivalve tööliini. Sotsid alustasid PPA moodustamist ja naeruvääristasid piiri ehitajate geograafiateadmisi. Isamaa ministri ajal PPA loodi ning on huvitav, kas taas valitsuses olles saavad nad selle lammutada. Keskerakond pole selles valdkonnas suurt midagi teinud või arvanud. Vaid peaminister teatas hiljuti, et kriis ja eriolukord ongi õige aeg PPAd reformida.

Olenemata sellest, mida me ise piirivalve taastamisest arvame või ei arva, ei tohi me jätta tähelepanuta, kuidas paistame väljapoole. Meie piirivalve reformi jälgitakse nii põhjas, lõunas kui ka idas. Pole mõtet arvata, et meie liitlased ei saa aru, kas tegemist on päris asjaga. Venemaal kuulub piirivalve FSB koosseisu ning eriteenistus tunneb selliste reformide vastu suurt huvi. Tehes suuri sõnu ilma reaalsete sammudeta, muudame oma piirivalve ja riigi naeruväärseks sõpradele ning näitame suutmatust «vastasvõistkonnale».

Teatraalne sisepoliitiline tõmblemine piirivalve ümber teeb Eesti julgeolekule rohkem kahju, kui annab kasu.