Margus Tsahkna: nagu Kalevipoja mõõk

Majanduslikult headel aegadel oleme kaitsesse korralikult investeerinud ning liitlastelt selle eest kõvasti kiita saanud. Suurbritannia lahingutehnika Paldiski sadamas 2017. a kevadel. Foto: Tairo Lutter

Et Eesti kaitsekulud on seotud kahe protsendiga SKTst, viiks riigikaitset tabav kärbe meie kaitsevõime raskesse kriisi. Lahendus on jätta kaitsekulud kärpest välja, kirjutab endine kaitseminister Margus Tsahkna.

Kaitse on ainukene valdkond, mis on tervikuna seotud otseselt SKT väärtusega ning seega kriisis karmi löögi all. Sadadesse miljonitesse ulatuv kärbe riigikaitses tooks kaasa Eesti kaitsevõime tunduva vähenemise ja seda olukorras, kus rahvusvaheline julgeolek on ka ilma kriisita ebastabiilne. Eksperdid hindavad, et ajaloo suurim kärbe toob kaasa kaitsevõime arendamise lünga vähemalt kümnendiks.

Paradoksaalselt on konsensuslik poliitiline otsus hoida kaitsekulud kahel protsendil SKTst kahe teraga Kalevipoja mõõk, millele on tähelepanu juhtinud ka riigikontroll oma 2017. aasta kaitseauditis.

Majanduslikult headel aegadel oleme saanud kaitsesse investeerida ning poliitilist kaklust eelarveläbirääkimistel kaitsevaldkonna üle ei toimunud. Eesti on ka oma liitlastelt, eriti USA-lt saanud selle eest kõvasti kiita. Meie kaitsekulude protsent on kujunenud müüdiks, kuid reaalsuses moodustab see vaid ca 600 miljonit eurot, mille eest suurt kaitseväge ei ehita. Iga euro on kaalutud ja arvel.

Eesti suutis olulise sammu kahe protsendi suunas astuda just eelmises kriisis tehtud poliitilise otsuse tõttu. Kui majandus kukkus, viidi avalikus sektoris läbi ulatuslikud kärped. Kuulusin toona nn krokodillide komisjoni, mis ööd ja päevad tegeles kärbete ja reformide läbiviimisega. Toona oli olukord praegusest erinev, valitsusel raha ei olnud. Kuna olime teinud otsuse liituda eurotsooniga, pidime hoidma eelarve tasakaalus, laenu võtta ei saanud ning samuti ohustas meid globaalses finantskriisis krooni devalveerimise surve.