/nginx/o/2020/05/08/13092056t1hef70.jpg)
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Dmitri Dmitrijevi sõnul on valitsuse otsus toetada põlevkivisektorit kahe aasta jooksul 19 miljoni euroga on vägagi tervitatav.
Dmitri Dmitrijev: Ida-Virumaa saab kahe aasta jooksul valitsuselt lisatoetust 19 miljonit eurot
Ida-Virumaa on ajalooliselt olnud Eesti peamisi tööstuspiirkondi, mis on toonud inimestele leiva lauale ja kujundanud ühtse identiteedi. Selle üle tasub uhkust tunda. On meeldiv tõdeda, et seda seisukohta jagab ka valitsus, kes otsustas kriisiolukorras toetada põlevkivisektorit kahe aasta jooksul 19 miljoni euroga, ütleb Riigikogu Ida-Virumaa toetusrühma esimees Dmitri Dmitrijev.
:format(webp)/nginx/o/2019/12/17/12817860t1hd35b.jpg)
Abinõude pakett hõlmab tuha ladestamise keskkonnatasu alandamist ning karjääridest ja kaevandustest väljapumbatava vee erikasutustasu ajutist kompenseerimist. Samuti lubatakse ajutiselt kasutada ka erimärgistusega kütust põlevkivi karjääritehnikale ja seadmetele. «Toetusest suurima osa ehk 7,1 miljonit eurot moodustab põlevkivi lend- ja koldetuha ladestustasu viimine samale tasemele 1,31 eurot/t põlevkivi aheraine ladestustasuga alates esimesest maist kuni käesoleva aasta lõpuni,» lausub Dmitrijev.
Keskerakonda kuuluva Dmitrijevi sõnul saab kuni 2022. aasta 30. aprillini kasutada erimärgistusega diislikütust karjääritehnikal ja seadmetel, mis ei liigu avalikel teedel. Selle meetme maksumus on 10,14 miljonit eurot. Samuti kompenseeritakse põlevkivisektoris tegutsevate ettevõtete poolt makstava kaevandustest ja karjääridest välja pumbatava vee erikasutustasu 30% ulatuses riigi reservfondist perioodil 01.01.2020 kuni 31.12.2020. Selle kulu riigieelarvele on 1,94 miljonit eurot. Lisaks võimaldab SA KredEx vastavalt kriisimeetmete tingimustele põlevkivisektoris tegutsevate ettevõtetele vahetusvõlakirjade ostmist või likviidsuslaenu võtmist.
«Oleme põlevkivisektoris tegelevatest ettevõtetest tööjõumaksudena saanud aastas 59 miljonit eurot ning muude maksude ja tasudena ca 50 miljonit eurot. Need tulud jääksid äritegevuse seiskudes saamata. Seega saame öelda, et meede on isetasuv ja proportsionaalne,» selgitas Dmitrijev.
«Peaminister Jüri Ratase juhitav valitsus on Ida-Virumaale palju tähelepanu pööranud,» lisas Dmitrijev. «Ida-Virumaa programmi 2020. aasta maht on 6,2 miljonit eurot, lisaks on Auverre alustatud uue, 286 miljonit eurot maksma mineva Enefit280 õlitehase rajamist, mis valmib 2024. aastal ning loob 500 otsest ja kaudset töökohta. Riik on saanud aastaid põlevkivisektori keskkonnatasude ja muude maksude laekumise arvelt rohkem, kui Ida-Virumaale on tagasi suunatud. Kui Reformierakonna juhitava valitsuse jaoks oli Ida-Virumaa lüpsilehma rollis, siis viimastel aastatel on riik hakanud piirkonna arengusse jõuliselt panustama. On aeg astuda samm edasi innovatsiooni valdkonnas, et säilitada regiooni konkurentsivõime maailmamajanduses ja tagada Ida-Virumaa inimestele tasuvad töökohad aastakümneteks.»
Kriisiabi kulu riigieelarvele on ligi 14 miljonit eurot. Samas on riik nendest ettevõtetest tööjõumaksudena saanud aastas umbkaudu 60 ning muude maksude ja tasudena 50 miljonit eurot. Äritegevuse seiskumisel jääks need tulud saamata ehk toetus on isetasuv. Põlevkiviõli tootjate eelmise aasta eksporditulu ulatus 390 miljoni euroni. Saja-aastase ajalooga sektoris töötab ligikaudu 7600 inimest ning lisaks on sellega seotud veel tuhanded piirkonna inimesed.