/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2020/05/11/13096722t1h4630.jpg)
Tervise lühiuudised
Koroonaviiruse antikehade hulk erineb
Teadlased tegid kindlaks, et enamikul koroonaviiruse läbi põdenud patsientidel leidub veres erineval hulgal viiruse antikehi ja haigustekitajaid ründavaid T-rakke. Teadlased ei tea, miks inimeste immuunsüsteemid erinevalt reageerivad ning millest sõltub veres leiduvate antikehade hulk, andis teada Neuroscience News. Arvatakse, et viirusosakeste hulk, keha bakteriaalne kooslus ja füüsiline seisund võivad mõjutada, kui suures koguses antikehi inimesel tekib. Pole selge, kas antikehad kaitsevad pikema aja vältel inimest uuesti koroonaviirusega nakatumise eest. Nii vahetult kui ka kaks nädalat varem haiglast pääsenud patsientide veres leidus suures koguses antikehi, mis seovad endaga SARS-CoV-2 ning takistavad viirusosakestel rakkudesse jõudmist. Uuringust on selgunud, et ka viirusi hävitavad T-rakud reageerivad rünnakutele ning üritavad organismi Covid-19 eest kaitsta. PM
3,5 miljardit
inimest elab teadlaste prognooside järgi 2070. aastaks kliimasoojenemise tõttu ülipalavates piirkondades.
Viirus satub organismi silmade kaudu
SARS-CoV-2 suudab läbida silmade kaitsekihi ja siseneda organismi peaaegu 100 korda suurema tõenäosusega kui SARS. Hongkongi ülikooli teadlaste uuringust on selgunud, et teiste nakkavate viirustega võrreldes suudab koroonaviirus tõhusamalt inimorganismi tungida nii ülemiste hingamisteede limaskesta kui ka silmade kaudu, vahendas väljaanne The Lancet Respiratory Medicine. Teadlaste sõnul võib see olla üks põhjusi, miks on maailmas nii palju koroonaviirusega nakatunuid. SARSiga nakatunuid oli aastatel 2001–2003 maailmas veidi üle 8000, koroonaga nakatunuid on praeguseks ligi neli miljonit. Teadlased soovitavad uuringu tulemuste põhjal töötajatele hankida kaitsevisiirid, mis kaitseksid peale nina ja suu ka silmi. PM
/nginx/o/2020/05/11/13096723t1h49e9.jpg)
Kroonilised haigused soodustavad vaimseid häireid
Pikaajaliste terviseprobleemide ja krooniliste haigustega lapsed kogevad suurema tõenäosusega vaimse tervise probleeme. Londoni Queen Mary ülikooli teadlaste uuringus analüüsiti vaimse tervise probleeme, sealhulgas depressiooni ja ärevuse riski kroonilisi haigusi põdevate laste puhul, kirjutas Development and Psychopathology. Leiti, et kroonilisi haigusi põdevatel lastel oli 15. eluaastaks 60 protsenti suurem vaimse tervise probleemide risk. Uuringus arvestati teisi võimalikke tegureid, nagu sõprussuhted, kiusamine, koolist puudumine, suhted perega ja laste füüsiline aktiivsus. Leiti, et kõige enam suurendab vaimse tervise probleemide riski kiusamine ja koolist puudumine. PM