Ülle Leis: ee … pood? Või e-pood?

Ülle Leis. Foto: Erakogu

Mida rohkem sõltub ettevõtja oma e-poest, seda enam sõltub ta ka infost, mida kliendid e-poes pakutava kohta saavad. Kui puudub isegi minimaalne teave või müüja mängib kliendiga pimesikumängu, siis tekib küsimus, kas see on ikka pood, kirjutab kolumnist Ülle Leis.

Kiilike tantsis ühel jalal ümber õpetaja laua, keksides klassikaaslastele, et klassivend Kauril on laualaekas kaks võisaia ja ühel vahel veel vorst ka, kaks rubla ja 20 kopikat kilo. Poisid olid otsustanud kehastuda vahetunni ajal mesilasteks, et proovida järele loodusteaduste õpetaja seltsimets Püki jutt mesilinnukeste elukorralduse kohta, räägib Agu Sihvka ühes minu lapsepõlve lemmikraamatus. Seda, «Kuidas me dresseerisime mesilasi» ning teisi värvikaid ja õpetlikke juhtumisi Jaan Rannapi raamatust «Agu Sihvka annab aru» saab nii lugeda raamatust kui ka kuulata​ ERRi portaalis Tiit Suka esituses.

Mesilaste juurest inimeste elukorralduse juurde liikudes on viimane «teadagi-mille» tõttu palju muutunud: hulk kraami, mida varem soovisime ja saime lähemalt silmitseda ning käega katsuda, on nüüd täielikult virtuaalmaailma kolinud, ning tooted ja teenused on muutnud kohta ka inimeste prioriteetide hulgas. Tähtsusjärjekorras tahapoole pudenenutel tuleb seejuures rohkem vaeva näha, et silma paista.

Nii mesilased kui ka inimesed vajavad informatsiooni – teadmiseks ja levitamiseks. Mida rohkem sõltutakse veebimüügist, seda enam sõltutakse ka veebiinfost. Kui klient leiab vajaliku, selge ja teda huvitava info lihtsalt, siis on ka tootel või teenusel paremad väljavaated. Ainult mesilasetantsust või ilusatest piltidest ei piisa: palju on vaja ka juttu ning oluline roll on seega keelel, sealhulgas kodumaisele tarbijale mõeldud eesti keelel. Üleskutsed eelistada eestimaist ja toetada kohalikke ettevõtjaid on vägagi õigel kohal, kuid kohalik päritolu pole kaugeltki mitte ainus oluline näitaja.