Euroopa põhilises riisikasvatusriigis Itaalias kasvas selle teravilja tarbimine koroonakriisi ajal nii palju, et varjutas isegi pasta.
Ja populaarsus ei piirdunud siseriiklikuga – isegi Hiina sõlmis leppe Itaalia riisi impordiks. Hiinlased tahavad sorte, mida kasutatakse risotto tegemiseks, näiteks keskmise terapikkusega Carnarolit, Arboriot, Romat ja Baldot.
«Seda seepärast, et meie riisi kvaliteet on parem kui Hiinas kasvatatul,» ütleb Stefano Greppi, Itaalia põhilise põllumeeste ühenduse Coldiretti Padua piirkonna president.
/nginx/o/2020/05/11/13096391t1h851c.jpg)
«Covid-19 eriolukorra ajal taasavastasid inimesed riisi ja ka risotto, mida on Itaalia köögis alati pisut tõrjutud,» räägib 27-aastane Robbio riisitalunik Stefania Buffa.
Riisifarmi omanikust Greppi tervitab pandeemia ajal sõlmitud lepet, mis võimaldab rohkem kui poole Euroopa riisist tootval Itaalial eksportida seda Hiinasse. See on õnnistuseks Pavia, Lombardia, Vercelli ja Novara piirkonna põllumeestele, kes omakorda toodavad 95 protsenti kogu Itaalia riisist.
«See on pisut nagu eskimotele jäätise müümine,» naljatas ajaleht Corriere della Sera aprillis, päev pärast ekspordileppe sõlmimist. Lehe teatel on hiinlased hakanud valmistama kohalikke tõlgendusi risotto'st.
Itaalia 4200 riisitootjat kasutavad selleks rohkem kui 220 000 hektarit põllumajandusmaad. Nende aastatoodang on 1,5 miljonit tonni. Seal kasvab rohkem kui 200 riisisorti, igaüks oma iseärasustega.
Maailma riisitootjate seas on Euroopa aga siiski kergekaallane. Euroopas kasvatatakse vaid 0,4 protsenti kogu maailma iga-aastasest 500 tonnist riisist. 90 protsenti sellest tuleb Aasiast.
Lisaks rahvusvahelisele turule on Itaalia riisil hea tuul purjedes ka koduturul. Koroonaviiruse esimesel kuuel nädalal kasvas riisi tarbimine 47 protsenti, ületades Coldiretti sõnul kohati isegi nõudlust pasta järele.
/nginx/o/2020/05/11/13096385t1hb082.jpg)
/nginx/o/2020/05/11/13096390t1h2289.jpg)