Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Pandeemia ajal jättis riis Itaalias isegi pasta varju

Traktor riisipõllul. Foto: MIGUEL MEDINA / AFP / Scanpix

Euroopa põhilises riisikasvatusriigis Itaalias kasvas selle teravilja tarbimine koroonakriisi ajal nii palju, et varjutas isegi pasta.

Ja populaarsus ei piirdunud siseriiklikuga – isegi Hiina sõlmis leppe Itaalia riisi impordiks. Hiinlased tahavad sorte, mida kasutatakse risotto tegemiseks, näiteks keskmise terapikkusega Carnarolit, Arboriot, Romat ja Baldot.

«Seda seepärast, et meie riisi kvaliteet on parem kui Hiinas kasvatatul,» ütleb Stefano Greppi, Itaalia põhilise põllumeeste ühenduse Coldiretti Padua piirkonna president.

Riisiistandus Robbio lähistel.
Riisiistandus Robbio lähistel. Foto: MIGUEL MEDINA/AFP / Scanpix
«Covid-19 eriolukorra ajal taasavastasid inimesed riisi ja ka risotto, mida on Itaalia köögis alati pisut tõrjutud,» räägib 27-aastane Robbio riisitalunik Stefania Buffa.

Riisifarmi omanikust Greppi tervitab pandeemia ajal sõlmitud lepet, mis võimaldab rohkem kui poole Euroopa riisist tootval Itaalial eksportida seda Hiinasse. See on õnnistuseks Pavia, Lombardia, Vercelli ja Novara piirkonna põllumeestele, kes omakorda toodavad 95 protsenti kogu Itaalia riisist.

«See on pisut nagu eskimotele jäätise müümine,» naljatas ajaleht Corriere della Sera aprillis, päev pärast ekspordileppe sõlmimist. Lehe teatel on hiinlased hakanud valmistama kohalikke tõlgendusi risotto'st.

Itaalia 4200 riisitootjat kasutavad selleks rohkem kui 220 000 hektarit põllumajandusmaad. Nende aastatoodang on 1,5 miljonit tonni. Seal kasvab rohkem kui 200 riisisorti, igaüks oma iseärasustega.

Maailma riisitootjate seas on Euroopa aga siiski kergekaallane. Euroopas kasvatatakse vaid 0,4 protsenti kogu maailma iga-aastasest 500 tonnist riisist. 90 protsenti sellest tuleb Aasiast.

Lisaks rahvusvahelisele turule on Itaalia riisil hea tuul purjedes ka koduturul. Koroonaviiruse esimesel kuuel nädalal kasvas riisi tarbimine 47 protsenti, ületades Coldiretti sõnul kohati isegi nõudlust pasta järele.

«Covid-19 eriolukorra ajal taasavastasid inimesed riisi ja ka risotto, mida on Itaalia köögis alati pisut tõrjutud,» räägib 27-aastane Robbio riisitalunik Stefania Buffa.

Stefania Buffa.
Stefania Buffa. Foto: MIGUEL MEDINA/AFP / Scanpix

Samas piirkonnas talu pidav 63-aastane Sergio Lombardi selgitab, et see kant saab olla kindel pidevatele veevarudele läbi riisikasvatushooaja, mida paljudes Itaalia piirkondades pole. Riisi külvatakse kevadel ja koristatakse septembris-oktoobris.

Sergio Lombardi.
Sergio Lombardi. Foto: MIGUEL MEDINA/AFP / Scanpix

Riisi tõid 12. sajandil Põhja-Itaaliasse tsistertslaste ordu mungad, kes võtsid enda peale toona ebasanitaarse, puise  ja malaariapuhangutega kimpus maastiku harimise. Riisikasvatusele aitas kaasa Leonardo da Vinci projekteeritud kanalite tulek.

Veelgi paremini hakkas riisikasvatus edenema mehhaniseerumise järel.

Kuni 1950ndate-1960ndateni tuli Po tasandikele riisipõlde harima hooaajatöölisi, eriti just naisi, riigi lõunaosast. Nende karmidest töötingimustest on inspireeritud kuulus protestilaul «Bella ciao» ning 1949. aasta neorealistlik film «Kibe riis» («Riso Amaro»).

Tagasi üles