SELETAJA: Kust tuleb Erasmuse programmi nimi?

«Mina nimetan seda seksuaalseks revolutsiooniks: katalaani noormees kohtub flaami tüdrukuga – nad armuvad, abielluvad ja saavad eurooplasteks, nagu ka nende lapsed,» on Erasmuse tudengivahetusprogrammi kohta öelnud Itaalia filosoof Umberto Eco.

Oma kaheksa aastat tagasi antud intervjuus avaldas Eco lootust, et just Erasmuse tudengivahetusprogramm aitab läbi inimsidemete - isegi kui nende tulemuseks pole alati kohe segarahvusest paarid - tugevdada Euroopa identiteeti.

Tänaseks on Erasmuse stipendiumite toel oma elu esimese pikemalt välismaal elamise kogemuse saanud miljonid Euroopa tudengid.

Salamanca ülikooli tudengid: Hispaania on erasmuslaste vaieldamatu lemmiksihtriik. Foto: CESAR MANSO / AFP / Scanpix

30-sentimeetrine veinikorgitser jäi Erasmust Cambridge'i meenutama veel mitmesajaks aastaks.

Programmis osalevad tuhanded ülikoolid, neist osad ka väljastpoolt ELi. Erasmuslaste seas konkurentsitult kõige populaarsem sihtriik on Hispaania. Samas püütakse tudengeid kopsakamate stipendiumite abil meelitada ka nendesse maadesse, millel pole nii päikselist ja kirjut mainet.

Kui praegu reklaamitakse Erasmust, kui üht ELi vaieldamatut edulugu, siis 1987. aastal aastal esimest korda seda projekti välja käies kohtas Euroopa Komisjon märkimisväärset vastupanu.

Üle-Euroopalise ühisrahastusega tudengivahetusprogrammi vastu olid kõik kolm suurimat netomaksjat: Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik. Neil kõigil olid olemas enda rahvusvahelised tudengivahetusprogrammid.

Foto: EMMANUEL DUNAND / AFP / Scanpix

Sestap jõudis Erasmuse küsimus enne tasapisi edulooks kujunemist isegi Euroopa Kohtusse. Uusi vägikaikavedusid võib oodata ilmselt tänavu, kui aastate 2021-2027 eelarveperioodiks tahab Euroopa Komisjon - või vähemalt eelmistes plaanides tahtis - Erasmuse programmi eelarvet kahekordistada.

Kui aga naasta Eco seksuaalrevolutsiooni lootuse juurde, siis ilmselt on väike ajalooline iroonia, et programm on nime saanud 15.-16. sajandil tegutsenud Hollandi munga, Rotterdami Erasmuse järgi.

Erasmus sündis 1466. aasta 28. oktoobril Rotterdamis. Oma nime sai ta 3. sajandi pühaku Formia Erasmuse järgi, kes on laiemalt tuntud kui Püha Elmo - meremeeste ja kõhuvaluga kimpus inimeste eestkostja.

Quentin Matsyse pilt Erasmusest aastal 1517. Foto: Scanpix

Tulevase õpetlase perekond polnud just päris traditsiooniline. Tema vanemad polnud abielus, sest isa Gerard oli katoliku preester ja arsti tütrest ema Margaretha arvatavasti vaimuliku majapidajanna. 1483. aastal jäi ta orvuks, sest mõlemad vahemad surid katku.

1488. aastal andis Erasmus mungatõotused ja 1492. aastal ordineeriti preestriks. Vaimulikuna Erasmus aga tegelikult väga ei töötanudki, paavst Leo X loal anti talle sellest vabastuse, et ta saaks keskenduda õpingutele (ning hiljem pühendas õpetlane omakorda oma kirjutised Leo X-le).

1495. aastal sai Erasmus oma piiskopilt loa suunduda õpingutele Pariisi. Sealt algasid õpirännakud, mis viisid teda ka näiteks sellistesse siiani tuntud tudengilinnadesse nagu Cambridge, Oxford, Leuven, Freiburg ja Basel.

Märk sellest, et ka renessansiaja tudengielu ei möödunud vaid raamatute keskel, vaid sarnaselt tänastele erasmuslastele tegeldi ka pidutsemisega, on muuseas 30-sentimeetrine veinikorgitser, mis jäi Erasmust Cambridge'i meenutama veel mitmesajaks aastaks.

Kuigi reformatsiooni tulles sai Erasmusest üks nutikamaid Martin Lutheri argumentide ümberlükkajaid, toetas hollandlane samas siiski usulist tolerantsi ning tema kirjutused kutsuvad pigem oikumeenilisele mõistvusele.

Neile luterlastele, kelle jaoks see asjaolu siiski piisavalt pehmendavalt ei mõju, on võimalus viidata Erasmuse programmi nimele, kui lühendile bürokraatlikust sõnakombinatsioonist «EuRopean community Action Scheme for the Mobility of University Students» ehk eesti keeles «Euroopa ühenduse tegevusskeem ülikoolitudengite mobiilsuseks».