/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2020/05/07/13089378t1hfef1.jpg)
Statistikaameti juhtivanalüütik Alis Tammur kirjutab Statistikablogis, et keskmiselt kõige vähem saavad lapsi Tallinna naised.
Statistikaamet: keskmiselt saavad kõige vähem lapsi tallinlannad
Kõige rohkem lapsi naise kohta sündis 2018. aastal Tartu maakonnas, kui arvutada maha Tartu linnas sündinud lapsed. Teisel kohal on selles pingereas Harju maakond ja seda ilma Tallinnata. Võib järeldada, et suurlinnad tõmbavad nii töövõimaluste kui ka lasteaedade ja koolide mõttes. Laste elukeskkonna pärast liigutakse aga elama linnakeskusest veidi kaugemale.
Kui vaadata sündide skaala teise otsa, siis selgub tõsiasi, et keskmiselt said kõige vähem lapsi Tallinna naised. Pealinn on seejuures teistest maakondadest ja linnadest pikalt maas: kui summaarne sündimuskordaja Eestis on ligi 1,7 ja Tartumaal koguni 2,3 last naise kohta, siis Tallinna tase jäi 1,4 juurde. Madala sündimusega paistavad silma ka Tartu linn ning Hiiu- ja Jõgeva maakond.
Summaarne sündimuskordaja on keskmine elusalt sündinud laste arv naise kohta tema elu jooksul, kui kehtiksid konkreetse aasta sündimuse vanuskordajad. Arvutatakse vaadeldud ajavahemiku sündimuse vanuskordajate alusel.
Nende näitajate pealt ei saa siiski järeldada, et Eesti sündimus on madal inimeste suurematesse linnadesse koondumise tõttu. Soov elada rahulikumas piirkonnas, oma majas ja saada rohkem lapsi, paneb inimesed elukohta otsides linnast kaugemale vaatama. Ehkki kõikjal elab inimesi, kes tahavad ja saavad lapsi, on neid linnas lihtsalt keskmisest vähem. See on oluline teadmine, mis võib tähendada ka seda, et elukoht, mida pere saab endale lubada, seab piirid perede suurusele.
Sama trend tuleb välja ka siis, kui vaadata laste arvu järgi 40-aastaseid ja vanemaid naisi. Sündide arv on nende puhul madal nii Tallinnas, Tartus kui ka Ida-Virumaal, mis on Eestis üks suurema linnaelanike osatähtsusega maakond. Seevastu madalama linnarahvastiku osatähtsusega maakondades on ka selles vanuses naistel keskmisest rohkem lapsi.
Piirkondade analüüs näitas, et Harjumaa ja Tartumaa eeslinnalistes piirkondades on noorte emade kontsentratsioon kõige suurem. 40–50-ndates eluaastates naistel on keskmine laste arv suurem lisaks eelmainitule ka maalistes piirkondades ning mujal Eesti ees- ja väikelinnades. Tänasel emadepäeval tuleb aga suurel osa täiskasvanud eestimaalastest oma ema õnnitlemiseks sõita Tallinnast ja Tartust kaugemale. Seda põhjusel, et üle 60-aastaste naiste seas on laste arv suurem just neil, kes elavad suurtest linnadest eemal maalises piirkonnas.