EKI keelekool: heal emal mitu nime

Tiina Laansalu, emme ja EKI teadusjuht pojaga Foto: Erakogu

Emme on sõna, mille tänapäeva lapsed õpivad enamasti ära kõige esimesena. Ema hellitav nimetus emme on eesti keeles eriti levinud viimased poolsada aastat ning uurijate sõnul oli see 20. sajandi lõpuks laste seas juba enam kasutusel kui ema.

Ka mina, 1980. aastate laps, olen oma ema kutsunud emmeks, kirjutab EKI teadusjuht Tiina Laansalu.

Huvitaval kombel öeldi emme aga ka minu Saaremaa vanavanaemale ja nii ei kutsunud teda ainult ta oma lapsed, vaid ka juba täiskasvanud lapselapsed. Seletus sellele omapärasena tunduvale nimetusviisile peitub murdekeeles.

Murdesõna emm (omastavas käändes emme), harvem ka emme, on ema ja vanaema tähistava sõnana olnud tarvitusel just Saaremaal, pisteliselt ka mujal Eestis. Mõned näited «Eesti murrete sõnaraamatust», kõigepealt ema tähenduses: Vahi, midä emm tieb kuhja õtsas (Lüganuse). Esiti pisemald (öeldi) taet ning emm, suuremald ikka isa ning ema (Kihelkonna).

Vanaema ja vana naise tähenduses: Koes vanad emmed koos, sääl oo ikka palju juttu (Kihelkonna). (Vanaema lapselapsele:) Too, ma leiga soole leiba, too, emm leigab (Kihelkonna). Me oleme emmega juba ligi viiskümmend aastat paaris olnd (Kaarma).

Saaremaalt pärit kirjanik Aira Kaal kirjutab raamatus «Kodunurga laastud», et temalgi oli oma emm: «Meile oli ta vanaema ehk emm. Ja me, lapsed, kartsime ka natuke seda oma emme.»

Ka minu 90-aastane vanaema meenutas mõni päev tagasi, kuidas üht tema vanaemadest oli kutsutud talunime järgi: Salu emm.

Murdeuurija Vilja Oja on kirjutanud, et murdepärastes emanimetustes on praeguseks toimunud tähendusnihe – ema märkiv tähendus on taandunud ja sõna on hakanud ema asemel tähendama vanaema või (vanemat) naist. Sama on juhtunud paljude teiste ema tähistavate sõnadega. Üks põhjus on see, et kui emast saab vanaema, kutsuvad tema lapsed teda edasi endise nimetusega ja selle õpivad ära ka lapselapsed. Samuti on rolli mänginud emanimetuste asendumine uutega.

Näiteks tähendab eit praegu eeskätt eakat naist, samas kui rahvaluules on seda kasutatud ka ema hellitusnimena ehk siis justkui tänapäevase emme asemel. Võru murdes on näiteid samast tüvest pärinevast hellitusnimest äidi (samuti äide, ääde). Ka äidi on hiljem tähistanud vanaema ja vana naist. Peale eelnimetatute on (vana)emade kohta olnud käibel teisigi nimetusi: mamma, mammi, memm, nänn, nann ja nenn, ema tähistavate laensõnadena on murdekeelde tulnud ka moor, mutt ja mutter.

Head emadepäeva, kõik emad ja emmed, vanaemad ja memmed, eided ja äidid, mammid ja nänned!