AJA PEEGEL. Stalin muutis esimese võidulipu heiskaja naerualuseks

2. mail 1945. aastal Reichstagi trepil tehtud foto, millel Grigori Bulatov (esiplaanil) poseerib koos kaaslastega luureüksusest. Foto ilmus esimest korda marssal Žukovi mälestuste esimeses versioonis ilma fotoallkirjata. Foto: Aleksandr Kapustjanski/RIA Novosti

Teises maailmasõjas Saksamaa kapituleerumisega lõppenud Berliini lahingus esimesena Nõukogude Liidu punalipu sakslaste Riigipäeva hoonele tõmmanud Grigori Bulatov ei saanud selle teo eest mingit au ega kangelase staatust, elu lõpul oli ta pisikurjategija ja lõpetas enesetapuga.

9. mail, kui kogu Venemaa tähistab Saksamaa allaandmist võidupühana, korratakse Vene telekanalites kümneid kordi kaadreid Punaarmee punalipu heiskamisest Saksamaa parlamendi ehk Reichstagi hoone katusele Berliinis 1. mail 1945. aastal ning ülistatakse kangelastena selle teo eest seersant Jegorovit ja nooremseersant Kantariat. Kindlasti nad olidki kangelased, kuid mitte esimesed.

Esimene punalipp lehvis Reichstagi katusel juba päev varem, 30. aprillil. Samal päeval lasi Hitler end Berliinis maha. Reichstagi katusel sidus seal seisnud tohutu hobusekuju kaela ümber punalipu 19-aastane luureroodu reamees Grigori Bulatov koos leitnant Rahimzan Koškarbajeviga.