Kohus: ministeerium peab Vana Baskini Teatri toetamist uuesti vaagima

,,Äärmiselt piinlik'' esietendus 2010. aastal. Foto: Toomas Huik

Tallinna halduskohus rahuldas reedel Vana Baskini Teater OÜ kaebuse ja kohustas kultuuriministeeriumit uuesti vaagima teatrile tegevustoetuse määramist.

Kohus tühistas kultuuriministri mullu 29. mai käskkirja hindamiskriteeriumite osas ning tühistas ka kultuuriministri 17. jaanuari käskkirja, millega jäeti Vana Baskini Teater taotlus tegevustoetuse saamiseks rahuldamata.

Halduskohus kohustas kultuuriministeeriumit uuesti läbi vaatama teatri tegevustoetuse taotlust 2020. aasta taotlusvoorus.

Kohus mõistis kultuuriministeeriumilt välja ka Vana Baskini Teatri kasuks menetluskulud 3480 eurot.

Halduskohtu otsuse saab vaidlustada ringkonnakohtus hiljemalt 8. juunil.

Kultuuriminister kuulutas mullu 29. mail käskkirjaga välja taotlusvooru «Etendusasutuste tegevustoetus» 2020. aastaks ning kehtestas sama käskkirjaga taotlusvooru tingimused ja korra, sealhulgas kriteeriumid, mille alusel taotlusvooru raames esitatavaid taotlusi hinnatakse.

Vana Baskini Teater esitas taotlusvooru raames taotluse tegevustoetuse saamiseks summas 58 000 eurot.

Kultuuriminister jättis 17. jaanuari käskkirjaga teatri taotluse tegevustoetuse saamiseks rahuldamata.

Poolte vahel oli vaidlus selle üle, kas kultuuriministril oli pädevus kehtestada käskkirjaga täiendavaid kriteeriume etendusasutuste toetuse jagamise otsustamiseks ning kas sellest tulenevalt lähtus teatri kohta kultuuriministri käskkirjaga tehtud otsus etendusasutuse seaduse järgi toetuse määramise põhimõtetest.

Halduskohus leidis, et etendusasutuse seadusest ei tulene sellist õiguslikku alust, mis annaks kultuuriministrile õiguse otsustada toetuse jagamise põhimõtete üle. «Seaduse tasandil on paika pandud põhimõtted, mida arvestatakse etendusasutustele toetuste määramisel. Seega on ministri otsustuspädevus selles küsimuses piiratud seadusega. Kohtu hinnangul kehtestas kultuuriminister mullu 29. mai käskkirjas nimetatud kriteeriumid ilma volitusnormita ehk ilma õigusliku aluseta ning seetõttu on käskkiri hindamiskriteeriumite määramise osas õigusvastane,» selgitas kohus.

Seaduse järgi tuli etendusasutusele toetuse määramisel arvestada teatri tegevuse rahvuskultuurilist ja regionaalset tähendust. Nende tähenduse sisustamisel lähtus kohus sellest, et seaduse eesmärk etendusasutuste tegevuse toetamisel on olnud rahvuskultuuri rikastamise olulisus ning seejuures ka piirkondliku kättesaadavuse olulisus.

Seadusandja eesmärk on olnud teha teater ning kontserttegevus kättesaadavaks ka piirkondades, kus alalised etendusasutused puuduvad. Seadusandja tahe on olnud toetada ning motiveerida etendusasutusi panustama rahvuskultuuri edendamisse ja rikastamisse oma tegevuse kaudu.

«Kohus ei ole veendunud, et komisjon hindas kaebaja taotlust nende kriteeriumite valguses,» märkis kohus. Määratud olid ka niinimetatud lisakriteeriumid, mille osas andis komisjon hinnangud eraldiseisvalt, mille osas aga kohus ei tuvastanud, et nende puhul oli tegu seaduses sätestatud kriteeriume lahti selgitavate ja juhiseid andvate täpsustustega.

Kohtul puudus tagantjärele võimalus tuvastada, millise kaaluga olid erinevad kriteeriumid lõpphinnangu kujundamisel, kui taotlus rahuldamata jäeti.

Kokkuvõtvalt ei olnud kohtul veendumust, et käskkirjaga määratud taotlusvooru kriteeriume arvestades jõuti samale tulemusele, kui oleks seadusega määratud põhimõtteid arvestades jõutud. Käskkirjaga kehtestatud täiendavaid kriteeriume hinnati kohtule nähtuvalt igaühte eraldiseisvalt ning puudus võimalus välja selgitada, millist kaalu ning tähtsust iga kriteerium omas lõpliku otsuse kujunemisel.

Seetõttu leidis kohus, et kultuuriminister on rikkunud kaalutlusõiguse põhimõtteid ja lähtunud kaalutlustest, mida seadusega ette ei ole nähtud. 

Lisaks tõi kohus välja, et riigikontroll on juba 10 aastat tagasi osutanud seaduses sätestatud puudustele ning asjaolule, et kui kehtiv regulatsioon ei taga selgust ja läbipaistvust, siis tuleb selle saavutamiseks töötada välja vastavad muudatusettepanekud. Ehk kultuuriministrile on juba soovitatud viia etendusasutustele tegevustoetuse eraldamine kooskõlla etendusasutuse seadusega.