Millest siis lugu räägib? Mida õpid noores eas, seisab eluaeg sul peas. Ja õige ta on. Tänased vanaemad-vanaisad küllap mäletavad lugusid kõnelevast paberitükist, teiste seentest, võlusõnast – need kõik olid omaaegsetes algklassiõpikutes kirjas, paduõpetlikud, aga siiani meeles.
Praeguste laste maailm on hoopis avaram kui klassiruum või kuuendik planeedist. Klassipõranda puhtana pidamisest oleme jõudnud planeet Maa korrashoidmiseni. Need teemad on päevakorras ja meie ümber meediaruumis ning lapsed saavad sellest ühel või teisel moel osa, mõtlevad kaasa ning omandavad nüüdisaegseid käitumismustreid.
Sten Roosi muinasjutuvõistlus toob kokku sadu lugusid, mis omal kombel peegeldavad laste mõtetes toimuvat. Mulluse saagi hulgas tuli ette ridamisi muinasjutte, mis rääkisid keskkonnast (aitäh, Rootsi Grete) ja metsa maha võtmisest (tervitusi Eiale Tondikakul).
Seega, kui tahame muuta inimeste käitumist tulevikus, on õige alustada praegu ja juba lasteaias, nagu seda ka tehakse. Kuidas mudilastele suunatud ilukirjandus teemaga kaasa on läinud? Hiljuti ilmus kunstnik Gerda Märtensi esimene autoriraamat «Virmalised», mis räägib kliima soojenemisest jääkaru Joni seikluste kaudu.
Jääkaru tundub hea valik – kui Arktikas muutub nii soojaks, et jääväljad ära sulavad, kaotavad nad harjumuspärase elupaiga. Lapse arusaamist mööda jäävad kodust ilma. Jääkaru-mõttele tuli ka Islandilt pärit, kuid praegu Eestis elav kunstnik Siggi (Sigurður Örn Brynjolfsson), kui ta kirjutas ja joonistas raamatu «Jääkaru Polli» (2011).