Uno Lõhmus: milline on õiguskord pärast eriolukorra lõppu?

Õigusteadlane Uno Lõhmus, endine Riigikohtu esimees Foto: Postimees.ee

Riigikogu menetleb seadusemuudatust, millega epideemiavastase võitluse juhtpositsioon kanduks valitsuselt ning eriolukorra juhilt terviseametile, mis saaks õiguse ka väljaspool eriolukorda kehtestada karantiini, sulgeda asutusi ja ettevõtteid, sealhulgas koole ning laste- ja hoolekandeasutusi, keelata avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise. Pakutavate seadusemuudatuste suureks probleemiks on lisaks vähesele õigusselgusele ka nõrk demokraatlik ning ebatõhus kohtulik kontroll terviseameti meetmete üle, kirjutab õigusteadlane Uno Lõhmus, endine Riigikohtu esimees ja Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik.

Märtsi esimese dekaadi lõpuks oli COVID-19 ulatusliku leviku oht muutunud sedavõrd suureks, et valitsus ei saanud enam käed rüpes istuda. Võitlus epideemiaga vajas organisatsioonilisi meetmeid,  kuid mööda ei saanud ka ka inimeste õiguste, sealhulgas põhiõiguste, piiramisest. Meetmete õiguslik alus sai tulla põhiliselt kahest seadusest: hädaolukorra seadusest ja  nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusest. Kumbki neist seadustest ei olnud piisav ja selge alus õiguslikult korrektseteks otsusteks. 

Reageerimine viirusele