Leon Glikman: haldusriigi pealetung

Vandeadvokaat Leon Glikman Foto: Mihkel Maripuu

Hädaolukorra muutmise seaduseelnõuga antaks täitevvõimule vägagi lõdvad otsustuspiirid, mis võivad viia põhiseadusega keelatud riigipoolse omavolini, kirjutab vandeadvokaat Leon Glikman.

Kui nakkuse levikuga on tekkinud uus reaalsus, siis seadusloome praktikas pole paraku muutusi toimunud: jätkub õilsate eesmärkide ärakasutamine ametnike suva laiendamiseks ja tavainimese põhiõiguste piiramiseks. Hea näide on eriolukorras üllitatud hädaolukorra seaduse ja mitmete teiste seaduste muutmise eelnõu.

Mõistlikku kahtlust ei saa tekkida selles, et meetmed Covid-19 viiruse leviku tõkestamiseks on vajalikud inimeste elu ja tervise kaitseks. Kui jätta kõrvale pisut aeglane käivitamine, Saaremaa võrkpallimatši fopaa ja hulk umbmääraseid sõnumeid kriisi algusjärgus, siis on Eesti selle ülesande täitmisega eriolukorda kehtestades ja mõistlikke piiranguid rakendades üldplaanis hästi hakkama saanud. Paljuski on riik kordamineku eest tänu võlgu kodanikualgatusele ning vabatahtlikule tööle – ja seda nii eri valdkondade teadlaste, IT-spetsialistide kui kodanikuaktivistide poolt eriolukorra ajal.