Eesti suurim ehitusfirma Merko Ehitus prognoosib, et majanduskriis venib pikaajaliseks, mistõttu tühistasid nad esialgu kolmeks kuuks kõigi korteriarendusprojektide käivitamise.
Merko tõmbas uutele korteriarendustele pidurit
Esimeses kvartalis oli koroonapandeemia mõjusid Merko jaoks veel vähe tunda. Kontsern teenis 56 miljoni eurose käibe juures kaks miljonit eurot puhaskasumit, mida oli kolmandiku võrra vähem kui mullu samal ajal.
Merko Ehituse juht Andres Trink ütles pressiteates, et käibe vähenemine eelmise aasta sama perioodiga võrreldes umbes veerandi võrra oli oodatav, kuna suurobjekte oli töös vähem ning ka ehitusturg oli jahtumiskursil. «Alates märtsist hakkasid majandustegevust mõjutama pandeemiaga seotud piirangud, ent pandeemiast tingitud majanduskriisi mõju kontserni tegevusele ja majandustulemustele hakkab suuremas ulatuses avalduma järgmistes kvartalites,» ennustas ta.
Sellest lähtuvalt tühistas ehitushiiglane esialgse dividendiettepaneku ja peatas kõigi uute korteriarendusprojektide käivitamise esialgu kolmeks kuuks kuni suurema selguse saamiseni edasiste arengute osas. Korterite pakkumine kukub nii tänavu kui ka järgmine aasta. Lisaks Merko kulusid kärpinud.
Ka enamik ärikinnisvara arendusprojekte on ootele pandud, kuna eratellijad on ehitusturult praktiliselt kadunud ning uutes ehitushangetes on valdav riigihangete osakaal. «Eratellijate kindlustunde paranemine ja uutele oludele ümber orienteerumine võtab kindlasti aega,» ütles Trink.
Merko juht loodab, et riiklikud investeeringud hoonetesse ja taristusse jätkuvad ning projektide ettevalmistustööd kiirenevad, et toetada ehitussektori elujõulisust ja töökohtade säilimist. «Tulenevalt eeldatavast ehitusmahtude vähenemisest on hinnakonkurents ehitushangetel muutunud varasemaga võrreldes veelgi agressiivsemaks,» tunnistas ta.
Uutele oludele ümber orienteerumine võtab kindlasti aega.
Merko Ehituse juht Andres Trink
Positiivsena nimetas Trink seda, et töö Merko ehitusobjektidel jätkub ning esimeses kvartalis sõlmis firma ka uusi ehituslepinguid 87 miljoni euro väärtuses. Tänu sellele oli lepingute portfelli maht kvartali lõpus veidi suuremgi kui aasta tagasi.
Ehitusjuht rõhutas, et arvestades praeguse majanduskriisi olemust, on riiklike toetusmeetmete kiire kohale jõudmise kõrval äärmiselt vajalik, et pangad ei reageeriks finantseerimistingimuste karmistamisega üle ega keeraks kasvõi kodulaenude andmist täiesti lukku. Samas võis eilsest Postimehest lugeda, kuidas töötukassa palgatoetuse saajad peavad suure tõenäosusega kodulaenust suu puhtaks pühkima.
Eile avaldas esimese kvartali tulemused ka teine suur ehitusfirma Nordecon. Firma tegi aasta alguses 55 miljonit eurot käivet, mida on tervelt 59 protsenti enam kui mullu samal ajal. Samal ajal tuli vastu võtta pea 2,2 miljoni eurone kahjum. Selle taga oli see, et Rootsi ja Ukraina tütarfirmadele antud laen arvestati ümber kohalikesse valuutadesse, mis olid kõvas languses.
Nordecon ütles börsile saadetud teates, et hetkel ei oska nad hinnata, kui palju koroonaviirus nende äri tänavu mõjutab. Tuginedes praegu salves olevatele objektidele, julgeb ettevõte siiski öelda, et ehitusmahud võrreldes eelmise aastaga tänavu kasvavad.
«Kontserni juhtkond on äärmiselt tihedas konkurentsiolukorras vältinud põhjendamata riskide võtmist, mis võiksid lepingute täitmisel suure tõenäosusega realiseeruda ettevõttele negatiivselt. Samas püüab juhtkond sobival võimalusel kompenseerida turuolukorrast tulenevat survet marginaalidele portfelli mõningase kasvuga. Eelistatult hoitakse jätkuvalt püsikulud kontrolli all ning jälgitakse kriitiliselt turul toimuvaid muutusi,» teatas ettevõte börsile.