Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

ELi saadikute arvamusartikkel jäi Hiina tsensuuri hammasrataste vahele (2)

Copy
ELi ja Hiina lipud.
ELi ja Hiina lipud. Foto: Jason Lee/Reuters/Scanpix

Eile möödus 45 aastat diplomaatiliste sidemete sõlmimisest Hiina ja Euroopa Liidu vahel. 

Sel puhul soovisid Hiinas resideeruvate ELi liikmesriikide suursaadikud ja ELi suursaadik Hiinas avaldada Kommunistliku Partei käpa all olevas China Daily ajalehes arvamusloo, millega taheti eelkõige rõhutada koostöö olulisusele tulevikus. Suursaadikute ühispöördumine jõudis küll China Daily veergudele, kuid tsenseeritud kujul. Kompartei oli sealt välja nokkinud viite sellele, et koroonaviirus hakkas levima Hiinast.

ELi suursaadik Hiinas Nicolas Chapuis ütles tänasel pressikonverentsil, et peab kahetsusväärseks viiruse levikust rääkinud lause eemaldamist, kuid ei soovinud Reutersi teatel kommenteerida, miks Hiina vastuolulisest lausest vabaneda soovis.

Hiina võimud eemaldasid kirjast viite Hiinale kui koroonaviiruse puhangu alguspunktile. Hiinlastele ei meeldinud, et saadikute kirjas algas üks lause sõnadega: «Kuid koroonaviiruse puhang Hiinas ja selle edasine areng ülejäänud maailmas viimase kolme kuu jooksul...».

Politico teatel küsis Hiina ELilt tsenseerimiseks nõusolekut ja EL otsustas sellega nõustuda. Otsus Hiina nõudmistele järgi anda olla väljaande teatel paljusid ELi diplomaate jahmatanud. Euroopa välisteenistuse pressiesindaja ütles, et kirja tsenseerimine oli kahetsusväärne, kuid seda ei oleks saanud avaldada ilma Hiina välisministeeriumi ametliku nõusolekuta.

Tema sõnul nõustuti Hiina ettepanekuga vastumeelselt, kuid kirja avaldamist peeti vajalikuks, et rõhuda ELi ja Hiina koostöö olulisusele kliimamuutuste, jätkusuutliku arengu, inimõiguste, mitmepoolsete suhete ja koroonaviirusega toimetuleku osas.

Kuigi mõistetakse ELi põhjuseid arvamusloo avaldamiseks, kritiseerisid mitmed ajakirjanikud ja eksperdid sotsiaalmeedias ELi saadikute otsust Hiina tsensuuriga nõustuda. Leiti, et EL peaks põhimõtetele kindlaks jääma ning tsensuuriga nõustumise asemel seisma ajakirjandusvabaduse eest Hiinas. Freedom House hindab ajakirjandusvabaduse olukorda Hiinas väga halvaks. 

Küsimusi tekitas ka see, et Euroopa välisteenistuse Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna juht Gunnar Wiegland jagas Twitteris just Hiina poolt tsenseeritud versiooni, mitte originaalset pöördumist, mille mitmete ELi riikide Pekingi saatkonnad oma veebilehtedel avaldasid.

Politico hinnangul ei olnud suursaadikute kiri piisavalt kriitiline. Märgiti, et kuigi kirjas mainiti inimõigusi, siis ei olnud seal sõnagi uiguuride vangilaagritest Xinjiangis, Hongkongi demokraatiameelsete protestide mahasurumisest ega vilepuhujate kadumisest.

«Kuigi meil on erimeelsused, eelkõige inimõiguste valdkonnas, on meie partnerlus piisavalt küps, et lubada ausat arutelu neil teemadel,» seisis kirjas. Saadikud kutsusid Hiinat üles tegema koostööd võitluses koroonaviiruse vastu ning ühendama jõud globaalse majanduse taastamisel.

Tagasi üles