/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2020/05/07/13089452t1h7c1f.jpg)
Laupäeval, 9. mail saabuva Euroopa päeva eel jagasid kultuuriinimesed, tuntud mõtlejad ning Eesti ja Euroopa poliitikud oma mõtteid sellest tähtpäevast ja eurooplusest laiemalt.
«Euroopa Liidust saadud vabadused ja raha pole asi iseeneses» (3)
Folklorist ja kultuuriloolane Marju Kõivupuu meenutas Euroopa päeva puhul 2004. aasta kevadel toimunud reisi Prantsusmaale, kuhu eestlased asusid teele kolmanda riigi kodanikena, aga kust 1. mail tuldi tagasi juba «valgete inimestena», Euroopa Liidu kodanikena.
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Sven Sakkov tuletas Euroopa päeva puhul meelde, et väikese rahvaarvuga Eesti on tänu Euroopa Liitu ja NATOsse kuulumisele hästi kaitstud ja jõukas.
Ajaloolase David Vseviovi sõnul on tore, et Euroopale tuleb mõelda vaid ühel päeval aastas, Euroopa päeval. See näitab, et Euroopa näol on tegemist meie koduruumiga.
«Me oleme alati kuulunud Euroopasse ja loodetavasti kuulume sinna ka tulevikus,» sõnas Vseviov.
Euroopa päeva ajalugu
Igal aastal 9. mail tähistatakse Euroopa päeval rahu ja ühtsust Euroopas. Sellel kuupäeval on ajaloolise Schumani deklaratsiooni aastapäev. 1950. aastal Pariisis peetud kõnes esitas Prantsusmaa välisminister Robert Schuman oma idee uut liiki poliitilise koostöö kohta Euroopas, mis muudaks sõja Euroopa rahvaste vahel mõeldamatuks.
Ta nägi ette Euroopa institutsiooni loomise, mis ühendaks söe- ja terasetootmise ning juhiks seda. Vähem kui aasta pärast allkirjastatigi sellise organisatsiooni loomise leping. Schumani ettepanekut peetakse praeguse Euroopa Liidu alguseks.