Õigusteadlane: ettevaatusühiskond ohutusreeglite rägastikus

Õigusteadlane ja Tartu Ülikooli deliktiõiguse professor Janno Lahe Foto: Erakogu

Kui alustada käesolevat arutlust klišeega, siis – elamine on üks üsna riskantne tegevus. Igapäevaselt ähvardavad inimest mitmesugused ohud: tänaval liigeldes võib sattuda liiklusõnnetusse, kodus võib aset leida veeavarii või tulekahju. Lisaks on võimalik, et isik ise põhjustab oma tegevusega kahju teisele.

Rooma õigusest pärit põhimõte casum sentit dominus on tegelikult asjakohane ka tänapäeval: õnnetusjuhtumite tagajärjel tekkinud (kahju)juhtum peaks jääma sinna, kuhu see langeb. Igaüks peab oma elamise riski ise kandma. See kehtib siiski üksnes juhul, kui vastava kahju eest ei vastuta kolmas isik või seda ei hüvita kindlustusselts või muu isik.

Võiks öelda, et arenenud ühiskonnad panustavad siiski üsna palju sellesse, et võimalikke kahjujuhtumeid minimeerida. Kui küsida miks, siis lihtne vastus on, et nii on tervikuna odavam. Selle eesmärgi poole püüdlemine väljendub muuhulgas kahes olulises aspektis: esiteks peavad kõik inimesed ise järgima kõiksugu «ohutusreegleid», teiseks peavad ettevõtjate poolt loodud tooted ja osutatavad teenused vastama teatud ohutusnõuetele. Teatud korrelatsiooni võib kindlasti näha ühiskonna heaolu kasvu ja vastavate ohutusnõuete rangemaks muutumise vahel.