/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2020/05/07/13088583t1h55c2.png)
Baltimaade presidendid rõhutavad Teise maailmasõja lõpu aastapäeva eel, et sõja sündmusi ei tohi moonutada praeguse Euroopa õõnestamiseks.
Balti presidendid taunivad Teise maailmasõja sündmuste moonutamist (11)
«Me rõhutame tõe ja õiguse tähtsust. Teise maailmasõja ja selle järel Euroopa lõhenemise põhjustanud ajalooliste sündmuste moonutamine on kahetsusväärne püüe ajalugu võltsida ning seada kahtluse alla nüüdisaegse rahvusvahelise reeglitel põhineva korra alustalad,» seisab Balti riikide presidentide ühisavalduses.
Reedel möödub 75 aastat Teise maailmasõja lõpust. Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi, Läti presidendi Egils Levitsi js Leedu presidendi Gitanas Nausėda ühisavalduses peetakse meeles kõikide ohvrite mälestust ja liitlassõdurite ohverdust, kes alistasid 8. mail 1945 natsirežiimi, vabastades seega paljud Euroopa riigid okupatsioonist ja lõpetades holokausti õudused.
Balti riigipead meenutavad, et Kesk- ja Ida-Euroopa rahvaste jaoks ei tähendanud Teise maailmasõja lõpp kahjuks aga vabadust. Selle asemel asendus üks totalitaarne režiim teisega, kui Balti riigid liideti julmalt Nõukogude Liiduga.
«Maailmajao kesk- ja idaosa jäid ligi pooleks sajandiks kommunistide valitsuse alla. Nõukogude Liit kasutas Balti riikide alistamiseks ülekaalukat sõjalist jõudu, valimatuid repressioone, massiküüditamist ja täielikku ideoloogilist kontrolli,» seisab ühisavalduses, kus tänatakse ka neid rohkem kui 60 lääneriiki, kes Nõukogude okupatsiooni kunagi Eestis, Leedus ega Lätis ei tunnustanud.
Tänapäeval on Balti riigid Euroopa Liidu ja NATO lahutamatu osa, ent mineviku traagilisi õppetunde ei saa unustada. «Mõistame mõjupiirkondade kontseptsiooni kindlalt hukka ja nõuame kõikide rahvaste võrdsust. Rahvusvaheline julgeolek nõuab rahvusvaheliste õiguse ja kokkulepitud normide pidevat järgimist, aga ka kõikide suveräänsete riikide territoriaalse terviklikkuse ja omaenda julgeoleku korraldamise ning ühendustesse ja liitudesse astumise õiguse tingimusteta austamist,» seisab ühisavalduses.
«NATO on endiselt meie riikide kollektiivkaitse alustala ning üleatlandiline side on Euroopa julgeoleku ja stabiilsuse tuleviku seisukohast elutähtis. Usume, et lääne demokraatlikud väärtused ja ühtsus tagavad Balti riikide ning kõikide Euroopa rahvaste tuleviku,» rõhutavad Eesti, Läti ja Leedu riigipead.