Juhtkiri: ohtlik võimu suurendamine

Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

Eriolukord on Eestis kestnud peaaegu kaks kuud ning selle käigus on lisaks kriisi lahendamisele oluline ka õpikoht tuleviku kriiside edukamaks lahendamiseks. Valitsus on asunud tegutsema ning täiendanud riigikogu menetluses olevat meditsiiniseadmete eelnõu 165SE ka hädaolukorra seaduse muudatustega. Kriisikogemustest õppida on tähtis, kiirustades ja ilma avaliku debatita ning kobareelnõuga nii põhimõttelisi muudatusi teha ei ole õige.

Kehtiv kriisijuhtimise süsteem näeb ette olukorra lahendamist võimalikult madalal tasemel. Vastutav asutus, näiteks terviseamet, juhib olukorda. See on Eestis varem töötanud, kuid me ei ole nii suures kriisis enne ka olnud ning terviseameti aeglane start näitas, et mingit muutust on vaja. Puudunud on aga igasugune arutelu selle üle, millist muutust. Praeguse muudatusega saab valitsus võtta asutusi üle käsijuhtimisele ning vastavalt eelnõu seletuskirjale õiguse anda hädaolukorra lahendamist juhtivale asutusele korraldus anda välja haldusakt või sooritada toiming, lõpetada või keelata toimingu sooritamine ning toimingu sooritamine osaliselt või täielikult peatada. Sellist sekkumist asutuse tegemistesse lubatakse küll vaid juhul, kui tegemist on hädaolukorraga, millel on oluline ühiskondlik või majanduslik mõju või mille mõju ulatub rohkem kui ühe kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumile. Täiesti puudu on aga käsitlus, kuidas sellist mõju hinnata.

Kriisikogemustest õppida on tähtis, kiirustades ja ilma avaliku debatita ning kobareelnõuga nii põhimõttelisi muudatusi teha ei ole õige.

Valitsus saab praegugi riigiasutusi suunata ja anda kriisi «lahendamist juhtivale asutusele korralduse täita õigusaktides toodud ülesandeid» (seletuskirja sõnastus). See on osa täitevvõimu toimimisest. Ometigi avardavad eelnõuga tehtud muudatused valitsuse võimupiire ning eelnõu sellisel kujul menetlemine tuleks peatada. Vormiliselt lisati võimupiire avardavad volitused lihtsalt ühe parlamendis oleva eelnõu sappa, ja kuigi avalikkus on sellist praktikat seni sallinud, tuleks sellest loobuda. Debatti eelnõu muudatuste üle pole olnud, läbi on vaidlemata volituste tegelik tähendus ning kiirustamine jätab vähemalt mulje soovist saada eriolukorra varjus võimu juurde.

Planeeritud muudatused on ohtlikud, kuna hädaolukorda Eestis välja ei kuulutata ning selle algus ja lõpp on hinnangulised. Piisab, kui mõni minister ütleb intervjuus, et nüüd on meil hädaolukord. Valitsus saaks edaspidi otseselt suunata terviseameti, veterinaar- ja toiduamet, keskkonnaameti, riigi infosüsteemi ameti, päästeameti, aga ka politsei- ja piirivalveameti ning kaitsepolitseiameti tegemisi. Saab anda asutusele korralduse kaasata kaitsevägi, isegi kui asutus seda vajalikuks ei pea.

Muudatuste tegemine praeguses olukorras sunnib teise pilguga lugema ka värsket Freedom House’i raportit, milles tõdetakse, et meie piirkonnas on raporti 25-aastase ajaloo vältel demokraatia madalseis ning 29st analüüsitud riigist on vaid kümme selgelt demokraatlikud. Samuti viidatakse ohule, et praegune pandeemia loob võimaluse krahmata endale suuremaid volitusi. Selles olukorras ei vaja me kiirustades tehtud ja valitsuse volitusi suurendavat seadust.