Terviseametile antavate lisavolitustega satuvad inimeste õigused ohtu

Riigikogu arutab terviseametile suuremate volituste andmist järgmine kord esmaspäeval, kolmapäeval on kavas eelnõu vastu võtta. Foto: Sander Ilvest

Peaaegu kaks kuud kestnud rangete piirangutega eriolukord hakkab lõppema. Uus koroonaviirus siiski niipea ei kao ja Covid-19 veel ravida ei osata. Ka tulevikus võib olla vaja viirusega nakatunuid eraldada karantiini, suunata inimesi analüüsile, piirata hooldekodude külastamist, edasi lükata suurüritusi. Valitsuse esitatud lahendus, kes, kuidas ning millisel juhul tohib hädaolukorras inimeste ja ettevõtete õigusi piirata, tekitab aga tõsiseid küsimusi.

Riigikohtu halduskolleegiumi esimees kohtunik Ivo Pilving näeb, et seadusemuudatuse teemad võivad eelnõu vastuvõtmisel lähiajal kohtusse jõuda. «Jagatud pädevuse korral võib tõesti olla keeruline leida haldusotsust, mida vaidlustada. Seda oleme kohtus näinud korduvalt ka enne koroonakriisi.»

Nimelt oli eile riigikogus esimesel lugemisel järjekordne koroonakriisi kobareelnõu ehk meditsiiniseadme seaduse, hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 165 SE, mille esitas riigikogule 29. aprillil sotsiaalministeerium ja mida valitsus päev hiljem toetas.