Poola presidendivalimine on neli päeva enne kavandatud tähtaega kaoses

Poola parlamendi istung, 06.05. Foto: Agencja Gazeta/Via Reuters/Scanpix

​Poolas on pühapäevaks planeeritud presidendivalimised, aga keegi ei tea, kas need toimuvad või ei.

Valimiste kuupäev määrati kindlaks mitu kuud tagasi, ent koroonaviiruse pandeemia ning valitsuse rakendatud sulgemismeetmed viisid ettevalmistused segadusse. Terav võitlus konservatiivse valitsuserakonna ja selle poliitiliste oponentide vahel on viinud suutmatuseni alternatiivi osas kokku leppida.

Seadusmuudatused, mis võimaldaksid posti teel hääletamist, on veel parlamendi menetluses ja pole teada, kas need läbi lähevad. Hääletuse eest vastutav valitsusametnik tunnistab, et valimisi ei saa pühapäeval läbi viia, aga neid ei ole samal ajal ka ametlikult edasi lükatud.

Valitsev Seaduse ja Õigluse partei (PiS) tegi kolmapäeval ettevalmistusi kahenädalaseks edasilükkamiseks ja taotleb selleks ülemkohtu luba.

Seni oli PiS kinni enne pandeemiat määratud ajakavas: 10. mai oleks sel juhul valimispäev ja võimalik lisavoor toimuks kaks nädalat hiljem ning valijatele tagatakse võimalus hääletada kirja teel.

Partei juht Jarosław Kaczyński rõhutab, et Poola põhiseadus nõuab, et presidendivalimised toimuvad mais. Ta on mõistnud ka erakonna hirme, et nende kandidaat, ametisolev president Andrzej Duda kaotab oma tugeva liidripositsiooni, mida arvamusküsitlused seni on näidanud, kui valimised lükkuvad edasi ja senini toekas majandus pandeemia põhjustatud löökide mõjul langema hakkab.

Konkureerivad parteid pole hääletuse kohese korraldamisega nõus ning ootavad, et valitsus kuulutaks välja eriolukorra, mis muudaks kolmekuuse edasilükkamise õiguspäraseks. Parteid väidavad, et sulgemismeetmete ajal, ei ole nende kandidaadid saanud kampaaniat teha, samal ajal, kui ametisolev president Duda esineb pidevalt riigitelevisioonis ja räägib valitsuse edust viirusega võitlemisel. 

Kõik Poola elusolevad ekspresidendid ja mitu endist peaministrit kavatsevad valimisi boikoteerida, kui nende sõnul peetakse "pseudovalimised".

Keset seda ebamäärasust meenutas endine peaminister ja Euroopa Ülemkogu endine eesistuja Donald Tusk Twitteris vana nalja demokraatia kohta autokraatlikus Valgevenes: «Te ei tea kunagi, millal valimised toimuvad, aga te teate alati, kes võidab».

Rahvusvahelised organisatsioonid, sealhulgas OSCE on samuti väljendanud muret valitsuse kiirustava postihääletusplaani suhtes.

«Demokraatlike valimiste jaoks on esmatähtis, et on avatud debatt ja tõeline kampaania,» ütles Katya Andrusz, OSCE Varsaavis asuva demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) kõneisik.

Paljud poolakad ütlevad, et kavatsevad valimisi boikottida, sest neil puudub usaldus, et hääletus on aus ja anonüümne. Praeguse kava järgi peaksid maa 30 miljonit registreeritud hääletajat saama hääletussedelid oma kodupostkasti ja panema need pühapäeval läheduses asuvasse valimiskasti.

Seadus ja Õiglus tegi täieliku postihääletuse ettepaneku nädalaid tagasi, öeldes, et see on pandeemia ajal ohutu valik. Kuid selline hääletusviisi muutmine nõuab parlamendi heakskiitu.

Seadusmuudatus läks parlamendi alamkojas seimis läbi aprilli alguses, kuid opositsiooni kontrollitud senat lükkas selle teisipäeval tagasi. Nüüd võib eelnõu uuesti lõpphääletusele tulla, võimalik, et kolmapäeval. Hääletuse tulemus pole kindel. Võimuparteil on strateegiline koosolek kolmapäeva pärastlõunal.

Postihääletuse eest vastutav valitsusametnik Jacek Sasin ütles esmaspäeval, et ajakava on 30 miljoni hääletussedeli väljajagamiseks enne pühapäeva liiga napp.

Illustreerimaks kaost, on parlamendispiiker Elżbieta Witek, kellel on volitused valimispäeva määratlemiseks, taotlenud konstitutsioonikohtult nõusolekut hääletus 23. maini edasi lükata. Samas on ta küsinud riigi valimiskomisjonilt, kas nad on valmis presidendihääletuse pühapäeval läbi viima. 

 Valimiskomisjoni juht Sylwester Marciniak vastas teisipäeva öösel, et see on «õiguslikel ja korralduslikel põhjustel võimatu».

Olukorra teeb keerulisemaks see, et mõned koalitsioonivalitsusse kuuluva väiksema partei parlamendiliikmed toetavad valimiste edasilükkamist.

Lõhe kasvab suuremaks poliitiliseks kriisiks, kui PiS ei suuda kolmapäeval alamkojas nappi ülekaalu tagada.

23. mai oleks põhiseaduse järgi viimane päev valimiste läbiviimiseks ning Duda viieaastane ametiaeg ammendub 6. augustil. 

Seaduse ja Õigluse parlamendiliige ja kõneisik Radosław Fogiel rõhutab, et pandeemia erakorralises olukorras püüab partei «probleeme lahendada, mitte neid juurde luua».