Hendrik Alla: autokino ei kõlba kuhugi

Autokinoelamus Vilniuse lennujaamas. Foto: Andrius Sytas

Kultuuriminister Tõnis Lukas viib täna, neljapäeval valitsusse ettepaneku, et mai keskpaigast võiks lubada autokinoseansside korraldamist, aga millal tohib avada päriskinod, on endiselt lahtine. Võib-olla mitte enne suve lõppu.

Erakordse atraktsioonina on autokino muidugi vahva, kuid see pole lahendus kahel põhjusel. Autokino ei kõlba tegelikult filmi vaatamiseks ning see pole majanduslikult jätkusuutlik.

Kõigepealt rahast. Vilniuse lennujaamas pandi käima autokinoseansid. Näidati Bong Joon-ho «Parasiiti» ja seansil osales 160 autot. Hind algab 15 eurost auto kohta (autos kaks inimest). Aga isegi 30-eurose pileti juures oleks kogu piletitulu maksimaalselt 4800 eurot. Sellest läheb maha käibemaks, mis on Leedus 21 protsenti. Ma ei näe kuidagi, et projektsiooni ja helisüsteemi, turvateenistuse ning piletimüügi ja muidugi filminäitamise õiguse kulud niimoodi kaetud saaksid.

Autokinode hiilgeaeg oli 1940.–1960. aastate Ameerika Ühendriikides, mis oligi sel ajal erakordselt autokeskne ühiskond. B-kategooria õudusfilmist tähtsam funktsioon oli autokinos anda teismelistele võimalus vanemate silma alt vastassugupoole kehalisi iseärasusi uurida. «Steamy Windows», nagu laulis Tina Turner ja nagu näitas 1978. aasta nostalgiafilm «Grease». Ja autod olid sel ajal SUURED, esiiste võimsam kui tänapäeva elutoadiivan!