Ilmajutt: mis teeb ilmastiku muutlikuks?

Mitmel aprillipäeval kattis maad lumevaip. Foto: Arvo Meeks

Ikka ja jälle võib kuulda arutlusi sügisest saati vindunud eeltalve, veebruarist alates aga varakevade teemadel.

„Jugavool teeb korralike trikke – sisuliselt vist juba 2019. aasta poolest novembrist alates, et tekivad sellised pooles vinnas hooaja ilmad.” Seda tõdemust saab päris hästi selgitada tsirkulatsiooniga. Tsirkulatsioon on suurte ja suhteliselt püsivate õhuvoolude kogum, mille abil toimub õhumasside horisontaalne ja vertikaalne ümberpaiknemine maakeral. See muudab ilma ja ilmastiku muutlikuks.

Tsirkulatsioonide klassifikatsioone on ainuüksi Euroopa kohta rohkesti. Ka Eesti kohta on kohandatud või lausa omaette koostatud tsirkulatsiooni jaotusi. Lihtsatest ja üldistest võib Eestis eelistada Wangenheimi-Girsi klassifikatsiooni, milles on (Ida-)Euroopale iseloomulikud kolm tsirkulatsiooni makrotüüpi (suurvormi): vorm W – tsonaalne tsirkulatsioon, õhuvool läänest; vorm E – poolmeridionaalne tsirkulatsioon, õhuvool idast, kagust ja lõunast; vorm C – meridionaalne tsirkulatsioon, õhuvool põhjast.

C-tüübile on iseloomulik olukord, kus Venemaal on tsüklon, Skandinaavias (või Põhjamerel Suurbritannia kohal) aga antitsüklon. E-tüübi korral on Venemaa kesk- või loodeosas antitsüklon ja/või Kesk-Euroopa kohal ulatuslik tsüklon. W-tüübi korral asub antitsüklon Vahemere regioonis (või meist lihtsalt lõuna pool), nii et Atlandi ookeanilt on tsüklonitele tee avatud.

See, milline tsirkulatsioonivorm on parasjagu ülekaalus, sõltub Rossby ehk planetaarlainetest (lained läänevoolus) ja polaarpöörise tugevusest. Kui viimane on nõrk, saavad areneda suure amplituudiga Rossby lained. Seetõttu tavapärane läänevool (tsirkulatsiooni W-tüüp) asendub põhja- või kaguvooluga (vastavalt C- või E-tüüp) ja see tähendab suuri anomaaliaid.

Sügis- ja talvekuudel oli selgelt tegu W- ehk läänetüübiga, sest madalrõhkkondadele oli tee läänest valla, ookeanilt saabus üksteise järel torme, mis tõid soojust ja niiskust Euroopa põhjaossa. Alles märtsis olukord muutus ja vaheldumisi olid nii C- ehk põhjatüüp või ka E-tüüp ülekaalus. Põhjatüübi tõttu saabus polaaraladelt külm õhumass, sadas lund, varakevad jäi vinduma.

Alles 1. mail sai varakevad viimaks ometi läbi, öökülmad ja lumesajud lõppesid. Põhjavool siiski päris rahule meid ei jäta: tänane tervitab kõleda ilmaga, kuigi sisemaal peaks päikese abiga siiski 10 kraadi piir saama ületatud. Homme ehk reede toob soojema õhumassi, aga ka niiskust ja pilvi.

Nädal lõpeb küll kevadiselt sooja ilmaga, ent arvatavasti on pilves ja vihmavõimalus suur. Nädala algus toob tõenäoliselt tormise ja sajuse, ühtlasi ka jahedama ilma. Praegustel andmetel näib, et selline jahe ja niiske ilm jääb pikemaks ajaks püsima. Pilved ja ehk ka tuul hoiavad vast suuremad öökülmad ära, kuid elame, näeme.

Kuigi rekordsooja talve kõrval tundus märts ja eriti aprill lootusetult kõleda ja külmana, oli märts keskmisest märksa soojem, aprilli õhusoojus vastas täpselt nn normile, Riigi Ilmateenistuse aprilli kokkuvõte märgib küll, et oli 0,2 kraadi normist soojem. Kui märtsis oli loodus arengus kuni kuu aega ees, siis nüüdseks on loodus jõudnud arengus tavapärasesse seisu.