200 miljoni euro plaan võiks olla paindlikum

Ettevõtjad on välja pakkunud, et kõnealuse paketi laenude abil võiks soodustada raskustesse sattunud piimakarjade jätmist Eesti ettevõtete omandusse. Foto: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Toiduliidu hinnangul on valitsus Maaelu Edendamise Sihtasutusele 200 miljoni euro eraldamisega käenduste ja laenude andmiseks ning maakapitali käivitamiseks aidanud leevendada maamajanduses tekkinud probleeme.

Kuigi tegemist pole toetuse, vaid käenduste ja laenudega, mis tuleb tagasi maksta, siis ettevõtjate jaoks on oluline, et kriisi tingimustes, mil pangad muutuvad laenuandmisel ettevaatlikuks, oleks tagatud tootmise jätkamiseks käibevahendite kättesaadavus. Samuti saab COVID-19 tõttu tekkinud raskustes anda aasta lõpuni ettevõtjatele laenu tavapärasest soodsamatel tingimustel ehk madalama intressi ja leebemate tagatisnõuetega.

Toetus eri suunitlusega maaettevõtetele

Ettevõtjate jaoks pakub valitsuse laenuprogramm täiendavat kindlustunnet, et probleemide tekkimisel on võimalik leevendust saada.

Põllumajanduskoja juhi Roomet Sõrmuse sõnul tuleks kõnealust toetuspaketti näha ühe osana majanduse elavdamise meetmetest. Eraldatud raha võiks kasutada ka tuleviku nimel tehtavateks investeeringuteks. Nii on ettevõtjad välja pakkunud, et kõnealuse paketi laenude abil võiks soodustada raskustesse sattunud piimakarjade jätmist Eesti ­ettevõtete omandusse.

Toetuspaketi kriitikud on osutanud, et MESile eraldatud vahendid on ebaproportsionaalselt suured ja põllumajandussektori kriis pole eriti ulatuslik. Sõrmuse sõnul tuleb aga mõista, et sihtasutuse kaudu saavad laenu ja käendusi eri sektorite ettevõtted, kes tegutsevad maapiirkonnas. Näiteks on kriis valusalt tabanud maaturismi, samuti ettevõtteid, kes tegelesid toitlustusega, või ka väiketootjaid, kes olid orienteeritud restoranidele ja toitlustusasutustele kauba müümisele.