Kutseharidus sobib oma praktilisusega just neile, kes pole veel päris kindlad, mida tulevikus teha soovivad.
Tallinna Majanduskooli vilistlane ja tänane õppejõud Mariliis Lill: „Täna tehtavad karjäärivalikud ei pea defineerima tuleviku mina, kuid kindlasti avaldavad need mõju edaspidises elus. Üks mu lapsepõlve lemmikmängudest oli „firma“, kus mängisin tähtsat kontoritöötajat, kes helistas telefoniga ja uuris reklaammaterjale. Selle jaoks kogusin isegi erinevaid reklaame. Teismelisena kuulusid minu lektüüri kõiksugu äri- ja turundusjuhtimise raamatud. Seega ei tulnud üllatusena minu soov pärast keskkooli just reklaami õppima minna. Noortele, kes alles mõtlevad, millist eriala õppida, soovitan meenutada lapsepõlves olnud mänge ning mõelda, mis nende juures meeldis ja miks. Sellest võib saada ootamatu vihje karjäärivaliku tegemisel.“
Kuna kutsekoolis tuleb kohe õppimisega pihta hakata, siis saab ka üsna varsti aimu, kas õpitav eriala võiks sobida või mitte. Näiteks hakkavad Tallinna Majanduskoolis tulevased sotsiaalmeediaspetsialistid kohe esimesel semestril tegelema fotograafia ja videotöötlusega, kujundavad sisu ja loovad strateegiaid. Raamatupidajad asuvad praktiliste harjutuste kallale ning ärikorraldajad lähevad tootmisprotsesse kohapeale vaatama.
Uksed avatud ettevõtlusmaailma
Kutsehariduses on võimalik saada spetsialistiks otse koolipingist, lisaks on võimalus alustada teed ettevõtjana. Mitmed Tallinna Majanduskooli vilistlased on loonud oma ettevõtte ning suudavad nüüd pakkuda tööd teistelegi. “Uskumatu, et kahe aasta julged äriplaanid, mis olid koolis paika pandud, said ellu viidud 100-eurose täpsusega,” selgitab ärikorralduse eriala vilistlane ja oma ettevõtte loonud Maria Kask.