Juhtkiri: surve piiridele kasvab

Üle Soome lahe töötajad praegu ei pääse. Foto: Konstantin Sednev

Kuivõrd orgaaniliseks osaks meie elukorraldusest on saanud üle piiri naaberriikides, aga ka kaugemal käimine, saame aru nüüd, kui see võimalus on ära lõigatud – ja mitte vaid korraks. Inimesed on siin- ja sealpool kinni, ühtedel pole tööd, teistel töötajaid ja enamikul häid majanduslikke väljavaateid.

«Masendunud nägudega käivad mehed ringi, aga meil pole mingit valikut, sest kui Eestisse sõidad, siis enam tagasi ei saa,» kirjeldab tänases lehes asja isiklikku tahku üks Soomes töötav eestlane. Neid, kes otsustasid piiride sulgemisel Soome jääda ja pole koju saanud ega peret näinud juba poolteist kuud, on 10 000 ringis. Kuigi ka tavaolukorras on palju töid, mis eeldavad pikemat eemalolekut, raskendavad praegust koormat teadmatus ja hirm.

Otsus Soome jääda oli puhtalt majanduslik, sest seal on töö ja palk, ent kui vaimne tervis hakkab kannatama, tähendab see võimalikku käegalöömist nakkusohu vältimisele. Teisalt on paljud neist, kes piiride sulgudes Eestisse pere juurde jäid, töö ja sissetulekuta. Rääkimata sellest, et paus harjumuspärases vabas liikumises võtab matti mõlema riigi majandusest.

Kuid kergendus on õhus. Sammud piirangute leevendamiseks on jõudnud konkreetse otsustuskohani: eile arutas Soome valitsus mh töötajate vaba liikumise taastamist Eesti ja Soome vahel. Soome välisminister Pekka Haavisto on öelnud, et kui otsus tuleb, on selle rakendumine mõne päeva küsimus.

JUHTmõte

Tööinimeste liikumine Eesti-Läti vahet ei ole nakatumist suurendanud, mis näitab, et riikide edukas koostöö on võimalik.

Soome roll Eesti majanduses on märkimisväärne, tõdes Eesti Tööandjate Liit möödunudnädalases kirjas Soome peaministrile, milles tegi ettepaneku võimaldada töötajate pendelrännet. Eesti välisminister üles eile, et on seda samuti kogu aeg toetanud. Ta on rõhutanud seejuures riikide kahepoolse koordineerimise tähtsust vaba liikumise taastamisel. Sellest on Eestil õnneks juba ette näidata positiivne kogemus Lätiga: kui Soome piir 21. märtsil sulgus, siis Eesti ja Läti vaheline piir samal ajal piiriülestele töötajatele juba avanes. Tööinimeste liikumine Eesti-Läti vahet sellest saadik ei ole nakatumist suurendanud, mis näitab, et edukas koostöö on võimalik.

Küsimus on aga, kui kiiresti Soome leevendamisega edeneda tahab. Nimelt tehti möödunud nädalal julge otsus avada 14. maist alates põhikoolid täiel määral. Õpetajaskond oli otsuse suhtes kriitiline ja 80 protsenti koolidirektoreist eelistanuks jätkata distantsõppega kuni kooliaasta lõpuni. Üldine on kartus, et tagasi kooli minek toob kaasa uue nakatumislaine, ja seetõttu jälgitakse olukorra arengut erilise hoolega. Eilseks kavandatud Soome valitsuse otsuste avaldamine lükati õhtul edasi tänasesse. Võib aga arvata, et järgmist leevendussammu ei kiirustata astuma, enne kui selgub koolide avamise mõju epideemia levikule.

Kahtlemata oleks suur kergendus nii peredele kui majandusele, kui taastuks kontaktid naabritega. Euroopa majanduslik toimimine on üles ehitatud piiriülesele liikumisele. Õnneks on säilinud kaubavahetus, kuid ilmselgelt sellest ei piisa. Hea kogemus Lätiga peaks meid julgustama leidma kahepoolseid kokkuleppeid nii Soome kui teiste riikidega, olgu selleks siis riiklike piirangute ühtlustamine, erandite kehtestamine liikumispiirangutes või tervisetõendi nõue reisimisel.