«Masendunud nägudega käivad mehed ringi, aga meil pole mingit valikut, sest kui Eestisse sõidad, siis enam tagasi ei saa,» kirjeldab tänases lehes asja isiklikku tahku üks Soomes töötav eestlane. Neid, kes otsustasid piiride sulgemisel Soome jääda ja pole koju saanud ega peret näinud juba poolteist kuud, on 10 000 ringis. Kuigi ka tavaolukorras on palju töid, mis eeldavad pikemat eemalolekut, raskendavad praegust koormat teadmatus ja hirm.
Otsus Soome jääda oli puhtalt majanduslik, sest seal on töö ja palk, ent kui vaimne tervis hakkab kannatama, tähendab see võimalikku käegalöömist nakkusohu vältimisele. Teisalt on paljud neist, kes piiride sulgudes Eestisse pere juurde jäid, töö ja sissetulekuta. Rääkimata sellest, et paus harjumuspärases vabas liikumises võtab matti mõlema riigi majandusest.
Kuid kergendus on õhus. Sammud piirangute leevendamiseks on jõudnud konkreetse otsustuskohani: eile arutas Soome valitsus mh töötajate vaba liikumise taastamist Eesti ja Soome vahel. Soome välisminister Pekka Haavisto on öelnud, et kui otsus tuleb, on selle rakendumine mõne päeva küsimus.
JUHTmõte
Tööinimeste liikumine Eesti-Läti vahet ei ole nakatumist suurendanud, mis näitab, et riikide edukas koostöö on võimalik.
Soome roll Eesti majanduses on märkimisväärne, tõdes Eesti Tööandjate Liit möödunudnädalases kirjas Soome peaministrile, milles tegi ettepaneku võimaldada töötajate pendelrännet. Eesti välisminister üles eile, et on seda samuti kogu aeg toetanud. Ta on rõhutanud seejuures riikide kahepoolse koordineerimise tähtsust vaba liikumise taastamisel. Sellest on Eestil õnneks juba ette näidata positiivne kogemus Lätiga: kui Soome piir 21. märtsil sulgus, siis Eesti ja Läti vaheline piir samal ajal piiriülestele töötajatele juba avanes. Tööinimeste liikumine Eesti-Läti vahet sellest saadik ei ole nakatumist suurendanud, mis näitab, et edukas koostöö on võimalik.