:format(webp)/nginx/o/2020/05/03/13082446t1hc832.jpg)
Just nüüd, kavandades kriisijärgset majandust, on mõistlik teha teadlikult tööstuspoliitikat: võtta suund taaskasutust toetavale tootedisainile ja toote elukaare jooksul tekkiva ökoloogilise jalajälje vähendamisele, kirjutab Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuht Margit Rüütelmann.
Maailm ei saa koroonakriisiga otsa ning me ei saa elada, nagu homset ei oleks. Ühel hetkel naaseme tavalise, küll veidi muutunud elukorralduse juurde. Oleme ühe kogemuse võrra rikkamad, aga materiaalses mõttes natukene vaesemaks jäänud – nii riigid kui ka inimesed.
Inimesed, kes on tuttavad ringmajanduse põhimõtetega kas või oma koduste tegevuste põhjal, teavad, et korduvkasutus, materjalide uuesti kasutusele võtmine on keskkonnasäästlik tegevus ja annab võimaluse ka rahaliseks säästuks. Terve mõistus ütleb, et mida vähem eri materjale kokku siduda, seda kergem on nii toota kui toodet hiljem ümber töödelda. Mida kvaliteetsemalt toota ja kauem ühte toodet kasutada ning pärast toote eluiga materjalile muu otstarve leida, seda säästlikumad oleme igas mõttes.
Märtsi lõpus võttis Euroopa Komisjon vastu uue ringmajanduse tegevuskava, mis on praegu liikmesriikidesse arutamiseks ja tagasisideks laiali saadetud. Ka selle dokumendi alguses rõhutatakse, et jätkates majanduses panustamist ainult fossiilkütustele ja taastumatutele loodusvaradele, tarbib maailm 2050. aastaks ressursse nii, nagu oleks meie käsutuses kolm planeeti.
/nginx/o/2019/02/06/11769168t1h93f9.jpg)