/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2020/04/06/13043685t1h3ecc.jpg)
Kolmveerand Eesti elanikest kaaluks mobiilirakenduse kasutamist, millega tuvastada kokkupuude Covid-19 positiivse inimesega, samas on inimeste hoolsus viiruse leviku takistamisel hakanud langema, selgub Turu-uuringute värskest küsitlusest.
Uuring: inimeste hoolsus viiruse leviku takistamisel hakanud langema (27)
74 protsenti Eesti elanikest oleks valmis kaaluma mobiilirakenduse kasutamist, mille abil saab teada, kui on oldud kontaktis Covid-19 positiivse proovi andnud inimesega. Rakendust ei oleks nõus kasutama 20 protsenti ning kuus protsenti ei oska selle kohta arvamust avaldada.
Viimase kolme nädala vältel on aga kõiki juhiseid järgivate elanike osakaal langenud ligi kümne protsendipunkti võrra 80-lt 70 protsendile. Naised on meestest märksa hoolsamad – kõiki juhised järgib vastavalt 79 ja 60 protsenti. 65-aastaste ja vanemate elanike seas järgib juhiseid 78–83 protsenti.
Ka elanike kodus püsimine on viimastel nädalatel märkimisväärselt vähenenud. Kodus püsib 51 protsenti elanikest, kusjuures langus on 11 protsenti, lisaks püsib viis protsenti karantiinis. 43 protsenti elanikest käib väljas sama palju kui varem, nendest 39 protsenti väldib rahvarohkeid kohti, kuid neli protsenti ei väldi.
Turu-uuringute ASi tegevjuht Tõnis Stambergi sõnul on arusaadav, et saabuvate soojemate ilmade taustal ning juba nädalaid kestnud eriolukorra tingimustes inimesed ootavad piirangute leevendamist. Samas on positiivne siiski see, et enamik pingutab ja jälgib juhiseid ikka edasi, saades aru sotsiaalse distantseerumise vajalikkusest, selleks et ära hoida viiruse leviku riski uut tõusu.
80 protsenti elanikest on valmis avalikes siseruumides maski kandma, 15 protsenti sellega nõus ei oleks ning viis protsenti ei oma selget arvamust. Kõige kõrgem on valmidus kanda maski arsti juures 67 protsendiga, kaubanduskeskustes/kauplustes 64 protsendiga ning ühistranspordis 62 protsendiga. Soovimatust maski kanda väljendasid keskmisest sagedamini mehed ning 25-–34-aastased.
Juhul kui maski kandmine võimaldab leevendada kehtivaid piiranguid, oleks valmis kohustuslikus korras avalikes siseruumides maski kandma 73 protsenti elanikest. 48 protsenti põhjendasid vastumeelsust sellega, et maski soovitakse kanda vaid lühiajaliselt. 44 protsenti ütles, et maski ollakse nõus kandma vaid vabatahtlikult. Lisaks hindab 26 protsenti elanikest, et maskide ostmine oleks liiga kallis ning 26 protsenti kahtleb, et maskide kandmine on viiruse leviku piiramisel ja kandja enda kaitsmisel tõhus.
Elanikest 58 protsendi sõnul on koroonaviirusega seotud olukord vähendanud tema või tema perekonna sissetulekuid ning see näitaja on püsinud stabiilsena. Töötavatest elanikest 41 protsendi töökoormus pole eriolukorra ajal muutunud, 35 protsendil on töökoormus vähenenud ning 16 protsendil suurenenud. Küsitletutest, kes märkisid, et on töötud, kaotas 29 protsenti töö eriolukorra ajal.
Veelgi on suurenenud eriolukorra meetmete leevendamist soovivate elanike osakaal: leevendamist soovib 32 protsenti, meetmetega on rahul 54 protsenti ja karmistamist soovib 12 protsenti.
Uuringus küsitleti telefoni ja veebi teel kokku 2024 Eesti elanikku kes olid 15-aastased ja vanemad. Iganädalase uuringu tellija on riigikantselei ning see toimus seitsmendat korda.