Sisuturundus

Kiirkohting Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga

4. mai 2020, 09:45

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) on saja-aastase ajalooga ülikool otse Tallinna südames. Hinnatud 51–100 maailma parima etenduskunstide kõrgkooli sekka, on akadeemia kohtumispaik andekatele loomeinimestele. Kõlab hästi, aga mida see kõik täpsemalt endast kujutab?

EMTA erialade ampluaa on lai. Bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe tasemel saab õppida kõiki tähtsamaid muusika ja teatrikunstiga seotud erialasid – orelist ja harfist jazz- ja pärimusmuusikani. Lauljate ja instrumentalistide kõrval koolitatakse muusikateadlasi ja -õpetajaid, kultuurikorraldajaid, heliloojaid ja helirežissööre. EMTA lavakunsti osakonnast sirguvad näitlejad, lavastajad ja dramaturgid.

Kuigi suur osa EMTA erialadest eeldab tõsist muusikalist ettevalmistust juba varajasest east, saab akadeemias õppida ka alasid, mis ei nõua sisseastujatelt tingimata keskastme muusikaharidust. Tähtsam on tõsine huvi ja mõningane kokkupuude antud valdkonnaga.

Sisseastumine enamikele EMTA erialadele
on avatud 10. maist
Lisainfo EMTA koduleheküljelt
www.eamt.ee
vastuvott@eamt.ee
6675 705

Kogemusi jagavad tudengid ise:

1) Millega tegeled? Kirjelda oma eriala ühe lausega.

2) Mida oled ülikooliõpingutes omandanud, mida ei osanud oodata?

3) Kellel soovitaksid oma eriala õppida?

AUDIOVISUAALNE LOOMING – meediumite megamiks

Audiovisuaalne looming keskendub elektroonilise ja elektroakustilise muusika visuaalsele laiendusele ja visuaali sügavamale mõtestamisele loomeprotsessis üldisemalt. Tudengid õpivad tundma nii muusikateooriat kui ka -ajalugu, tõdesid heliloomingust ning omandavad põhiteadmised visuaalsest kompositsioonist.

Magistriüliõpilane Marcelo Chacur Politano

1) Olen helilooja, kes uurib uusi võimalusi audiovisuaalsel maastikul. AV-kompositsioon hõlmab laia paletti esinemispraktikatest, aga tegeleb ka loomingu heliliste ja visuaalsete aspektidega.

2) Olen astunud lõppematult mitmekesisesse loominguliste praktikate maailma, kasutades erinevaid tehnoloogiaid: näiteks olen komponeerinud animatsioonile heliriba, loonud muusika- ja tantsuvaatemänge sensorite abil; loonud graafika- ja videoproduktsioone jm. Minu ees on avanenud mitmed uksed laiahaardeliste õppimiskogemuste ees, niivõrd erinäolisi ja huvitavaid projekte ei osanud küll oodata.

3) Kursus on suunatud kunstnikele, keda huvitab multimeedia ja valdkondadeülesed projektid. Samuti sobib see kompositsiooniüliõpilastele, kes soovivad oma loometegevust laiahaardelisemaks muuta.

MUUSIKAPEDAGOOGIKA – muusika jagamise rõõm

Muusikapedagoogikat sobib õppima noor, kellel on eelnev muusikaline haridus muusikakoolist ja/või tugev koori- või rütmimuusika tagapõhi. Õpingud sisaldavad aineid klassikast jazzini ja vanamuusikast popmuusikani, vormides lõpetajast mitmekülgse muusikaasjatundja.

Bakalaureuseüliõpilane Mirjam Leesalu

1) Muusikapedagoogika õppimine on nagu kümnevõistlus või armee taskunuga erinevatest EMTA erialadest.

2) Esimese õpiaasta sügisel poleks ma osanud uneski näha, et ma õpin lisaks kohustuslikele ainetele nagu klaver, laulmine ja dirigeerimine ka jazzrütmikat ja psühholoogiat või valikaineid nagu barokktants ja Alexanderi tehnika. Muusikapedagoogika annab kõige laiapõhjalisema muusikalise kõrghariduse, kust on võimalik ainult edasi minna. Tulevikus võib saada minust beebikooli, lasteaia või gümnaasiumi muusikaõpetaja või hoopis muusikakooli teooriaainete õpetaja.

3) Soovitan seda eriala igale noorele, kes tunneb, et ta tahab muusikaga tegeleda, rõõmu muusikast edasi anda ja muusikasädet teistes sütitada.

MUUSIKATEOORIA JA -KORRALDUS – sõnulseletamatu selgitamine

Õppekava pakub võimalust leida eneseteostust professionaalses muusikamaailmas muusikateadlase, -populariseerija või -korraldajana, põimides teaduslikku käsitlust praktilisega. Sealjuures ei ürita muusikateadlane muusikamaailma mitte „ära seletada“, vaid muuta seda maailma mõtlemise, arutlemise ja uurimisega veel rikkamaks ja värvilisemaks.

Bakalaureuseüliõpilane Merilyn Jaeski

1) Uurin ja analüüsin muusika olemust kogu selle mitmekülgsuses.

2) Ka muusikateaduslikes uurimustes esitatud väited peavad tuginema teaduslikele allikatele ning nende aluseks võivad olla vaid need järeldused, milleni jõuti enda analüüsiga. Nii on oht, et kui tahes põneva teema käsitlusest saab kuivade faktide loetelu koos kellegi teise tsitaatidega. Selleks, et tekst ei kaotaks oma loomulikkust, on vajalik isegi korrektse teadustöö kirjutamisel säilitada omaenda isiklik väljendusviis. See on väärt oskus, mida ma esmalt õppida ei oodanud.

3) Muusikateaduse- ja korralduse erialale soovitaksin tulla õppima noorel, kellele meeldib muusikat analüüsida ning oma avastusi teistele kirjeldada.

KLASSIKALINE LAUL – ise oma instrument

Klassikalises laulus saavad end proovile panna ka ilma muusikalise erihariduseta hea häälematerjaliga lauluhuvilised noored. Eriala keskendub repertuaarile barokist hilisromantismini ning vastavate laulukoolide tundmaõppimist. Samuti õpitakse kaasaegseid laulutehnikaid ning muusikat. Põhirõhk on individuaaltundidel ning õpitut saab demonstreerida üliõpilaskontsertidel.

Bakalaureuseüliõpilane Katri Juss

1) Õppekava on üles ehitatud väga mitmekülgselt. Lisaks inspireerivatele laulutundidele õpime ka näitlejameisterlikkust, tantsimist, muusikateooriat ja üldkultuurilisi aineid.

2) Ma ei olnud kunagi näiteks balletti tantsinud, aga EMTAs avanes võimalus seda proovida. Samuti näitlejameisterlikkuse tunnid, mis liitsid meid kursusekaaslastega üheks grupiks. Kõige rohkem õpib lauluüliõpilane aga ennast tundma, oma hirmudele vastu seisma ja neid ületama.

3) Ma arvan, et see noor inimene peaks olema julge, iseseisva mõtlemisega ja loomulikult eriala tingimustele vastava häälematerjaliga. Peab olema kirg muusika vastu, muidu ei saa!

KLAVER – pillide kuningas

Instrumendiõpe hõlmab traditsiooniliselt olulise mahu EMTAs õpetatavast, kuna akadeemia seisab hea professionaalsete muusikute järelkasvu eest eesti kultuuris. Just sellised alad eeldavad pühendumist juba noorest east.

Doktoriüliõpilane Johan Randvere

1) Olen pianist ja harjutan oma kontsertkavu, kirjutan doktoritööd ja loen sellega seotud kirjandust.

2) Mu eriala on niivõrd spetsiifiline, kaunis ja suursugune, et selle õppimine algab juba varases lapseeas. Mingis mõttes pole justkui midagi uut ja ehmatavat õppida ning samas jääb alati uut ja järjest ehmatavamat õppida. Erialatundides olen väga lähedalt näinud tõelist pianisti, olen õppinud ootamatult palju enda kohta ning inimhinge varjunditest üldse. EMTA teoreetiline haridus on olnud silmi avav ja niivõrd kasulik. Teoreetilist haridust loen oma elus järjest olulisemaks.

3) Muusikaakadeemias saab pianistiks õppida vaid see, kes on seda juba terve senise elu õppinud ning ka siis pole see alati kindel. Kes soovib saada maailmatasemel pianistiks, soovitaksin tulla meie muusikaakadeemiasse õppima. Koos meie õppejõududega ning uue saali ja moodsa keskkonnaga ning üha rikkama kontserteluga on see järjest parem.