Välihaigla lõpetas Saaremaal töö

Kaitseväe välihaigla Kuressaares Foto: Siim Metsmaa / Saarte Hääl

Neljapäeval, 30. aprillil lõpetab Kuressaare Haigla juurde loodud operatiivstaap oma tegevuse ning saarelt lahkub pea neli nädalat toiminud Kaitseväe välihaigla.

Aprilli alguses tööd alustanud staap loodi Terviseameti poolt Kuressaare Haigla ja Kaitseväe välihaigla koostöö koordineerimiseks. Staap toetas Kuressaare Haigla meditsiiniteenuse toimimist ning välihaigla tööd. Välihaigla lahkub saarelt neljapäeval.

«Kuressaare Haigla juurde üles seatud Kaitseväe välihaigla tagas Saaremaale 20 hapnikuga varustatud lisavoodikohta ning valmisoleku puhuks, kui patsientide arv korraga suurenema peaks,» ütles staabi juht Jako Vernik. «Kriisi iseloomustabki teadmatus homse ees, seetõttu on oluline olla valmis kõikideks võimalikeks stsenaariumiteks. Kuna kriisi algushetkedel tehtud prognooside kohaselt oli suur oht, et Kuressaare haiglas tekib voodikohtade ja ka personali puudus, tehti planeerimisotsus tuua saarele välihaigla ning mehitada see personaliga,» ütles Vernik.

Kriisistaabi rolliks oli kogu oma tegutsemisaja vältel koordineerida mitmete asutuste ja partnerite koostööd, luues toimiv tugivõrgustik kriisi lahendamiseks Saaremaal. «Lühidalt kokkuvõttes võib öelda, et tegime staabi ja toetusmeeskonnaga kõike mis vaja, et haigla saaks rahulikult tegeleda sellega, mida nad kõige paremini oskavad – patsiente ravida,» ütles Vernik.

Nii toetati haiglaid näiteks personali värbamisel, logistika tagamisel ja kõige muuga, mis otseselt ravitegevusi ei puudutanud. Operatiivstaabi toetuseks moodustati ka Päästeameti töötajatest toetusmeeskond, kuhu kuulus spetsialiste igast valdkonnast. Lisaks Päästeameti personalile andsid väga olulise panuse ja teadmise staabi töösse infektsioonikontrolli arst ja õed.

«Väga hea koostöö kriisi lahendamisel on olnud toetusmeeskonnana Saaremaa Vallavalitsusega, kes elanikkonnakaitse tööd on teinud põhjalikult ja pühendunult,» ütles operatiivstaabi juht. «Need kaks asja said kriisi lahendamisel oluliseks – omavalitsuse poolt inimeste teadlikkuse tõstmine selleks, et haiglaravi vajavaid inimesi oleks võimalikult vähe ning haigla valmisolek juhuks, kui patsiente on rohkem kui suudetakse kohalike jõududega vastu võtta,» nentis Vernik ning lisas, et Kuressaare Haigla tegi head tööd, juhtides end kriisi ajal hästi ning suutes patsientidega tegeleda operatiivselt ja probleemideta. «Kuressaare Haiglalt on ka ülejäänud riigil palju õppida.»

Kaitseväe välihaiglas töötas selle lahti olemise aja jooksul 50 inimest, kellest 17 olid ajateenijad. Ravil oli 15 patsienti. Operatiivstaap aitas värvata välihaiglasse tööle 22 tsivilisti. Välihaigla jaoks oli see esimene kord, kui selles üksuses raviti päris patsiente.

Välihaigla ülem, nooremleitnant Martin Lember ütles, et välihaigla aktiveerimine Kuressaares andis väärtuslikke kogemusi nii personalile kui ajateenijatele. «Välihaigla töö käivitamine kriisisituatsioonis andis kinnitust, et reservarmee mudel töötab ja meie väljaõpetatud ajateenijad koos tegevväelaste ning tsiviilist tulnud meditsiinitöötajatega suudavad oma ülesandeid ülima professionaalsusega täita,» ütles Lember.

 «Oleme tänulikud, et saime koos Kuressaare Haigla, Päästeameti ja Kaitseliidu Saaremaa Malevaga viirusega võidelda. Hea ja mitmekülgne koostöö tegi meie igapäevatöö kergemaks,» ütles välihaigla ülem. «Saarlasena tunnen uhkust selle üle, et Saaremaa elanikud on eriolukorraga hästi toime tulnud ja järginud piiranguid, mille tulemusena näeme nakatanute arvu langust.»

Saaremaa eriolukorratööde juht Margus Lindmäe ütles, et selle kriisi ajal on näha, kuidas varasemalt läbi mängitud ja harjutatud kriisiplaanid aitavad tegelikkuses väga palju kaasa. «Oleme koostöös partneritega suutnud olukorda kontrolli all hoida. Vastu on tulnud võtta keerulisi, sisukaid ja kulukaid otsuseid, kuid need on kõik olnud vajalikud elanike kaitseks ja viiruse leviku peatamiseks,» ütles Margus Lindmäe. «Kriisist väljumisel ootab meid hulk keerulisi ja kulukaid otsuseid siiski veel ees ja kindlasti on vara veel valvsust kaotada. Uuesti kriisi langemise vältimiseks on vaja igaühel panustada,» sõnas Lindmäe.

Saaremaale suureks abiks olnud Kaitseväe välihaigla saadetakse homme mandrile uhkete veeväravatega. Traditsiooniliselt tehakse veeväravaid esimest korda komandosse saabuvatele tuletõrjeautodele. „Kriisi algushetkedel ei osanud me välihaiglat ilusti vastu võtta, küll aga saadame selle väärikalt ja tänulikult ära,“ ütles Saaremaa eriolukorratööde juht Margus Lindmäe. Välihaigla saadetakse mandrile Kuressaare linna piirilt Auriga kaubanduskeskuse juurest kell 8.45.