Olesja Lagašina: Kodumaa kutsub, hurraa!

Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

• EKRE ministrid on hakanud kasutama nõukaaegseid meetodeid
• Kui tudengid raudteed ehitama panna, saaks Rail Baltic varsti valmis
• Inimene peab oma aeda harima, mõnikord peaks harima ka ministrit

Viimasel ajal hakkasid minuga toimuma veidrad asjad. Nimelt hakkasin mõtlema, et peenra ääres tunnen ennast ehk paremini kui arvuti ees, ja kanala ehitamisele olen ka mõnikord mõelnud.

Miks? Esiteks, see on loomulik tegevus, mis pealegi annab teatud sõltumatuse tunde. Teiseks, kui EKRE minister praktiliselt soovitab ajakirjanikul lüpsjaks saada, peab vist igaks juhuks valmis olema. Sest patriotism ei tunne piire. Hoopis Ukraina töölised peaksid teadma, kus nende piir on.

Mõtlen isegi, et minust võiks saada tore kolhoositar. Olen ju kunagi pioneer olnud ja tegelikult meeldib mulle ka kartuleid võtta... Mis siis, et see oleks natuke nagu mikroskoobiga naela sisse löömine – mida kõike sa Kodumaa põllumajanduse päästmiseks ei teeks! Meil on ju kodus legendaarne lugu sellest, kuidas isa, teaduskandidaat, nõukaajal pidi metsatulekahjusid kustutama. Mis siis, et isegi vett polnud, Kodumaa ütles ju, et peab...

PÄEVA KOMM

Ootan huviga, millal tudengid hakkavad meil raudteed ehitama – äkki saaks siis ka Rail Balticu varsti valmis.

Odavat tööjõudu osati tol ajal kasutada. Ei hakka vist Belomorkanali meelde tuletama, kuigi tundub, et ajateenijate maatöödele saatmisest vangide kaasamiseni on vaid üks loogiline samm. Aga ootan huviga, millal tudengid hakkavad meil raudteed ehitama – äkki saaks siis ka Rail Balticu varsti valmis. Saaremaa sild, Helsingi tunnel ja muud suurejoonelised projektid ootavad ka meie aja kangelasi. Mis siis, et Kalamaja hipsterid keevitada ei oska. Ei oska – õpetame, ei taha – sunnime. Vanavanemad ju siiamaani meenutavad komsomoli ehitust vaimustusega. Ja ärme unusta, et tänapäeva Eesti poliitelu õpetab meid, et professionaalsus ja kompetentsus on täielik null tõelise patriotismiga võrreldes.

Koolilapsed võiksidki juba oma kindla tuleviku peale mõelda. Milleks neile teadmised, kui maailm lõpeb naabritalu piiril? Aga siiski, isegi kui ma ei ole kindel, et mu laps saab põllul hakkama, teab ta, et põllumajandusaasta ei lõpe 31. juulil. Ja meie teame, et lähikuudel Ida-Virumaa kaevurid ning Tallinna restoranide omanikud lüpsma ja maasikaid korjama ei torma.

Voltaire’i kangelane ütles, et selles parimas võimalikest maailmadest peab iga inimene harima oma aeda. Kahju, et selles parimas võimalikest riikidest peame harima ka oma ministreid...