Kõige armastusväärsem tegelaskuju

Naiivne advokaat Jimmy McGill või küüniline kuldsuu Saul Goodman? Sarja «Better Call Saul» peaosa mängib Bob Odenkirk. Foto: Kaader sarjast

Äsja eesti keeles ilmunud poola kirjaniku Witold Gombrowiczi romaan «Ferdydurke» vastandab keskse teemana küpsust ja ebaküpsust. Kuna tegemist on ringliikuva modernistliku romaaniga, ei saagi täpselt aru, kumb siis on parem, kas küpsus ja ebaküpsus, kuid poleks vast mõtet tervet romaani kirjutatagi, kui selle ühe lausega paika võiks panna. Mõlemal on ehk omad võlud. «Täiskasvanud ei jälesta midagi nii palju kui ebaküpsust, miski ei ole nende jaoks jälestusväärsem,» kirjutatakse seal. Küpsus seostub Gombrowiczil fikseeritu, meisterliku, professionaalse, auväärse ja muu sellisega. Küpsel inimesel või kunstnikul on nägu ees, kuid see nägu võib olla tardunud nagu pärast iluoperatsiooni. Gombrowiczi eelistus kipub pigem kalduma sinna ebaküpse, metsiku ja väljaarendamatu poole. Ka seriaali «Better Call Saul» puhul on põhjust rääkida küpsusest/ebaküpsusest.

Kuid alustame algusest. Kõigepealt oli «Breaking Bad» – kõigist telesarjadest üks tunnustatuimaid ja parimaid. See rääkis Walter White’ist, keskkooli keemiaõpetajast, kes sai neljanda staadiumi kopsuvähi diagnoosi ning hakkas raviks raha teenimise eesmärgil metamfetamiini valmistama. Narkokuninga staatusega kaasnenud võim tõstis Walter White’i lahti tema algsest õilsast kavatsusest ning sarja jooksul muutus peategelane kangelasest antikangelaseks. Kuna Walteri maailm muutus järjest kahtlasemaks, viis see ta kokku ka Saul Goodmani (Bob Odenkirk) nimelise nurgaadvokaadiga, kes tegutses kusagil legaalse ja ebalegaalse maailma vahepeal, nii et tema kohta võiks kasutada ka populaarset sõna «trikster».

«Breaking Badi» draama ja komöödia vahekord pidi olema 75 protsenti draamat ja 25 protsenti komöödiat, on öelnud sarja looja Vince Gilligan. Saul Goodman hammustas sellest 25 protsendist tubli osa. Algul pidi ta mängima vaid kolmes osas ja olema Gilligani sõnul selline 2,5-mõõtmeline koomiline tegelane, aga asi muutus. Saul Goodmani hoogsa ja mustalt humoorika aktiivsuse ja küünilise enesestmõistetavuse taga vilksatas aeg-ajalt midagi muud. Midagi segasemat ja traagilisemat. Goodmanist sai keskne tegelane, sest temas oli mahtu.

Karakter jäi Gilliganil ja co-l sedavõrd kummitama, et talle otsustati anda eraldi sari, mis mängiti välja kui «Breaking Badi» eellugu. Esialgsete kavatsuste järgi plaaniti sellest pigem komöödiat ja mainitud protsentuaalne koosseis pidi sedakorda olema 75 protsenti komöödiat ja 25 protsenti draamat.