Martin Oja: ametnike laiutamine hävitab usaldusväärsuse

Martin Oja FOTO: Erakogu Foto: Erakogu

Avalikkuse hoiakutes Terviseameti suhtes kumab läbi tõsine usalduse puudus, mille on põhjustanud tippametnike vassimine ja eneseõigustused ning mida on süvendanud PR-meeskonnna palkamine kõikuva maine mudimiseks, kirjutab semiootik Martin Oja.

Eelmise aasta lühisari «Tšornobõl» (HBO, 2019) võitis kiiresti ühiskonnatundlike ja mõtlevate vaatajate poolehoiu. Peapõhjus polnud niivõrd oskuslikus dramaatikas ega ka ajastutruus kujunduses. Asi oli selles, et «Tšornobõl» kujutas hiilgavalt üht inimkultuuri põhiprobleemi: võimu laiutamist teadmise ja oskuse arvel.

See leitmotiiv saavutab täie jõu ühes võtmeepisoodis. Emily Watsoni kehastatud Valgevene tuumafüüsik (kelle tegelaskuju on loodud mitme reaalse inimese põhjal) on tuvastanud radiatsiooniohu. Ta läheb kohaliku parteibossi jutule, et see laseks linnaelanike tervise kaitseks laiali jagada jooditablette. Harilik jood nimelt ladestub kilpnäärmesse ega lase sinna tungida radioaktiivse joodi isotoopidel. Täissöönud, lakutud juustega natšalnik ei saa aru lihtsamatestki oskussõnadest, küll aga süüdistab teadlast paanika õhutamises. Teadlane kinnitab, et tegemist on tõsise probleemiga. Ülemus vastab, et eelistab enda arvamust teadlase omale.