Suurinvestorid kompavad biometaani tootmise võimalusi

Viljandimaal Koksveres on aastane rohegaasi tootmismaht 1,28 mln m³ ning tooraineks põllumajanduse jäätmed – sõnnik ja biomass. Foto: Marko Saarm / Sakala

Biometaani tootmisele lubatav kopsakas toetusraha meelitab valdkonda suurinvestoreid, kes on tulnud kosilaseks peaaegu kõigile omal ajal farmide juurde rajatud biogaasitootjaile.

Biometaani tootmisest huvitatute sekka on nüüdseks tõusnud sellised suurinvestorid nagu Trigon, Alexela ja Infortar.

Nimelt alustas riik tunamullu toetuse jagamist biogaasitootjatele, kelle toodetava gaasi puhtusaste on võrreldav maagaasi puhtusega, mis lubab seda kasutada ka mootorikütusena. Varem olid loomalautade sõnniku, läga ja rohemassi toorainena kasutavad bio­gaasijaamad keskendunud umbes 55% suuruse metaanisisaldusega biogaasi tootmisele, mis sobis vaid kütuseks katlas ja mida kasutati kohalike asulate soojavarustuse tagamiseks koos elektri tootmisega.

Kogu tegevuse eesmärk oli ennekõike keskkonna säästmine ja farmide ümbruses leviva haisu vähendamine, sest aastatel 2012–2014 samuti toetuse abil püsti pandud biogaasi tootmisüksused ei osutunud majanduslikus mõttes piisavalt kasumlikeks ilma investeerimistoetuseta, seetõttu rohkem biogaasijaamu tol ajal ei rajatud.

Mitu projekti võtab ilmet

Nüüd on nende Oisus, Vinnis, Tartus Ilmatsalus, Aravetel asuvate biogaasijaamade omanikeringi lisandunud märkimisväärse haardega investorid, kes biometaani tootmise turust oma suutäit soovivad saada.

Esimesena käivitas oma biometaani tootmisüksuse haavapuidumassi tehas Estonian Cell Kundas, kus Greengas Energy toodab reoveesettest aastas 6–7 mln m³ biometaani.